Alexander Undritz

• Sünd
• Abielu
• Personaalraamat. Lisa kd nr XIII. A-V (ei ole ...; EAA.1271.1.257; 20s1v
• 1903-1940a., pere
• Postimees (Tartu : 1886-1944) nr.281, 30. november 1933, lk 6 Kauaegne Vastseliina algkooli juhataja
• Eesti biograafiline andmebaas
• Võrumaa 27. juuni 2013
• 8.okt.1887.a. alustas Aleksander Undritz tööd Vastseliinas ja töötas kuni pensionile minekuni 1930.a. (A.Undritz 9.apr. 1866 – 29.nov.1933.a.) 1919/20 nimetati kool kõrgemaks algkooliks ja moodustati algkooli 5.-6. õppeaasta. Asutava kogu poolt 1920.a. vastu võetud avalike algkoolide seaduse järgi muudeti algkoolid 6-klassilisteks. Neli esimest klassi moodustasid kooli alama astme ja olid sunduslikud kõigile, kaks viimast, s.o. 5. ja 6. õppeaasta jäid kuni 1930.a. vabatahtlikeks klassideks ja neid nimetati algkooli ülemastmeks. Endised kihelkonnakoolid muudeti 5. –6. klassilisteks algkoolideks. 1930.a. kinnitati
• Wõrumaa Teataja, nr. 139, 30 november 2013 Nimetame vaid mõned : Paul Undritz – kirikuõpetaja Valgas , Toomas Undritz – Kaarma õpetajate seminari direktor Saaremaal , cand . theol . Adolf Oskar Undritz – 36 aastat Tallinna Niguliste kiriku pastor , dr . med . vet . Alar Gottfried Undritz – Tartu ülikooli õppejõud , August Undritz – metsandusteadlane , Gustav Henrik Undritz – tsaariarmee polkovnik , Peterburi komandandi adjutant aastatel 1910 – 1914 , Esimeses maailmasõjas astus kohe 1 . Eesti polku , hiljem töötas Tallinnas õpetajana ja Helsingis ärijuhina .
• „ Dünastia ” sünnipaigaks võib pidada Kuigatsi valda Sangaste kihelkonnas Valgamaal , kus talupoeg Otto Undritzi pojad Hindrik ( 1825 – 1898 ) ja Toomas ( 1833 – 1907 ) jõudsid koolmeistri seisusse . Noorem vend koguni kuulsa J . Zimse Valga õpetajate seminari kaudu , kus pandi eriti rõhku laulule ja muusikale , milleta pole mõeldav ärkamisaeg Eestis ja Lätis . Toomas Undritzile tagas see eluaegse koha ja kuulsuse Räpina köstrina ning kihelkonnakooli juhatajana . Võrumaale kolis ka vanem vend Hindrik – koolmeistriks Kanepi kihelkonda Karaskile , kus tegutses ka vallakirjutajana ja karjamõisa rentnikuna . Perre sündisid lapsed : Paul , Toomas , Bertha , Aleksander , Helena ja Minna , kes kõik said hea hariduse. Kanepist kerkisid rahvusliku liikumise virgutajad August Weizenberg , Hugo Treffner , Mart Mitt . Siin , Karaskil , sündis 9 . aprillil 1866 Aleksander Undritz . Ta jõudis oma kooliteega 1883 . aastal Tartu õpetajate seminari , mille lõpetas aastal 1886 . Siis sai kohe kutse tulla Vastseliina kihelkonnakooli juhatajaks . Kanepist Vastseliina Uus elukoht asus küll Võrumaa teises ääres , kuid üle maakonda poolitava laia Võru – Petseri ürgoru paistab Kanepi Otepää kõrgustiku kagunõlvalt kaugele Vastseliina kihelkonda , Loosi mõisani . Vastseliina ei erinenud 19 . sajandi viimasel veerandil elanikkonna sotsiaalse kooslusega Eesti üldpildist . See koosnes neljast kihist : maa päriseks ostnud talurahvas , rendikoha pidajad , kel talu veel ostmata , seejärel popsid ja mõisamoonakud . Kogu kihelkonda hõlmav Vastseliina suurmõis omaette ühiskonnaklassi ei lisanud – parun Lipharti pere oma hoovkonnaga elas tol- lal Tartu taga Raadi mõisas , kuhu rajati suurejoonelist lossi . Vastseliinas esindas nende võimu mõisavalitseja ja kirjutaja . Alevik kujunes oma kaupmeeste ja hantvärkidega ( kutseliste käsitöölistega ) vallamaja ja kihelkonnakooli vahele poole sajandi järel . Talurahva elujärg polnud kurta . Piimakari ja kartulikasvatus lubas juba raha hoiustada . Pojad pandi kihelkonnakooli , tütred Võrru õmblemist õppima ja oskasid hiljem koduski linnariidest ilusaid rõivaid masinaga õmmelda ja algelist saksa keelt purssida . Suitsutarede asemele kerkisid uued hooned , nende ümber rajati uibuaedu ja karjakopleid . Renditalupidajaid takistas neile järgnemast raharent , mida mõis iga aasta aina tõstis . Mitu astet allpool olid maatamehed – popsid ja mõisamoonakad . Rentnikud ja maatamehed moodustasid suurema osa maarahvast . Teoorjus oli kadunud , ärkamisaegki lõpule jõudmas , aga areng oli nagu paigale tardunud . Juhtus mõni ärksam mees mingi edasiviiva mõtte välja ütlema , langes ta tavaliselt pilke alla : või sina tahad teistest targem olla ! – Selliselt iseloomustas ajaleht olusid Vastseliina kihelkonnas veel 20 . sajandi algul . ( 1908 . aasta 1 . ja 4 . veebruari Päevaleht ) Seltsielu ärataja Sedasama oli märganud Undritz juba ammu ja mõistis Kanepi kogemuste varal , et kõigepealt tuleb ärksamatele mõtetele avalik toetus tagada . See tähendas vastavate seltside loomist , 1899 . aastal asutatud Vastseliina Põllumeeste Selts koondas ettevõtlikke talumehi . Seltsist võrsus rida uusi algatusi : Vastseliina Tarvitajate Ühistu ( 1909 ) kauplusega kujunevas alevikus , harukauplus Lepassaare raudteejaamas , siis Vastseliina Ühispank , Vastseliina Piimaühing , millel oli neli piimatalitust ( koorejaama ), siis Vastseliina Kartuliühing . Asutati ka mittetulunduslikke ühinguid : haridusselts , mis 1924 . aastal nimetati Vastseliina Laulu-Mängu Seltsiks , Rahvaraamatukogu Selts , Vastseliina Õpetajate Ühing . Kõigi nende ettevõtete hingeks oli seltsielu väsimatu korraldaja Aleksander Undritz , meenutab tema õpilane , Vabadussõja ohvitser ja Vabadusristi kavaler V . Kommer , eestindatult Valdik Kaldamäe . ( 1933 . aasta 2 . detsembri Võru Teataja ). Ta meenutab ka , et üle kõige armastas Undritz muusikat ja laulu , tema juhatusel saavutas Vastseliina meeskoor Pärnu laulupeol esikoha . Rahvavalgustaja Vastseliina tõi Aleksander Undritzi see , et ta valiti kihel- Aleksander Undritz . ( Efraim Allsalu õlimaal .) konnakooli juhatajaks . See oli küll üllatus 20aastasele mehele , aga ta ei aimanud , et seal kulgebki kogu tema elu 46 aastat . Oli ka põgus kõrvalepõige : 1908 . aastal kutsuti ta eesti keele ja usuloo õpetajaks Valmiera õpetajate seminari , kus poole sajandi eest oli direktorina alanud oma kuulsusrikast teed Jānis Zimse . Ent Vastseliina oli juba Aleksander Undritzi hinge vallutanud ja samal õppeaastal pöördus ta tagasi Piusa kaldale . Vastseliina kihelkonnakool asus uues kahekorruselises kivimajas , kuid õpilaste arvu polnud see tõstnud . Põhjuseks oli kooli asend 50 km pikkuse kihelkonna kitsal keskalal , kuna laiematele lõuna- ja põhjaotstele olid ligemal Rõuge kihelkonnakool ja Orava ministeeriumikool ( asutatud 1901 ). Kuid tööd oli juhatajal ja ühel õpetajal küllaga , sest majas oli kaheklassilise kihelkonnakooli kõrval ka kolmeklassiline vallakool – tundi tuli anda mitmes toas korraga ! Veelgi raskemaks läks venestuse tulekuga 1890 . aastatel . Vene keelele viidi kõik õppeained peale mõne usuõpetuse ja emakeeletunni nädalas . Üldajaloo ja maateaduse asemele tulid Venemaa ajalugu ning geograafia , kirjandusloosse jäid vaid vene kirjanikud . Saksa keel kadus hoopis . Aleksander Undritz võitles eesti hariduse eest , nagu oskas : emakeelele ja usuõpetusele anti neli pluss neli tundi nädalas , Vene ajaloo kõrval jäi õpikuna ka J . Bergmanni „ Üleüldine ajalugu ”, mida kasutati nüüd emakeele tunnis , jätkus saksa keele õpetamine „ vabatahtliku õppeainena ” ning vene keele tarvitamise nõue vahetunni ajal jäeti tähele panemata . ( J . Saarniit , „ Vastseliina algkool 1737 – 1937 ”) Aleksander Undritzit iseloomustab tulevane kirjanik ja poliitik : „ Õpetajaskonnas peeti temast palju lugu tema hariduse ja tõsieestlasliku hoiaku pärast . Aga ta vihkas kõike , mis tuli Venest , ja oli armunud saksa kirjandusse .” ( Karl Ast Rumor „ Aegade sadestus I ”) Undritz koostas ka „ Kodolaste raa- matu ” – õpikuks neile , kes oma lapsi „ vinne kuuli ” ei pannud ja selle toimetas trükki Vastseliina pastor Gustav Masing . ( V . Kaldamäe andmetel ) 1914 . aastal algas Esimene maailmasõda ja eestlus hakkas taas julgemalt pead tõstma . Vastseliina kihelkonnakoolis tõusis õpilaste arv 120ni , kuna sinna toodi Tsolli külakool – õpetaja mobiliseerimise tõttu . Võeti tööle ka kolmas õpetaja , Aleksander Undritzi naine Elfriede , kellega ta abiellus 1912 . aastal . Tõsieestlaslik hoiak 1905 . aasta revolutsiooni ajal , mida nimetatakse ka eesti rahva poliitiliseks ärkamisajaks , valis Vastseliina rahvas Aleksander Undritzi saadikuks rahvaasemike kongressile , mis tuli kokku 10 . detsembril Tartus Bürgermusse saalis . Sellelt lahkusid käremeelsed revolutsionäärid niinimetatud aula kongressile . Seal võimutsesid vene ja juudi üliõpilastest oraatorid , kes ei võtnud kuuldagi , et elavad eesti rahva maal . Kultuurikandjana hindas Undritz ka alalhoidlikke väärtusi . Ta teenis kirikut mitte kihelkonnakooli juhataja ameti pärast , vaid ka punase terrori ajal , mil pastor Saksamaale põgenes . Vastseliina kirikunõukogusse ja juhatusse kuulus ta surmani . Eesti iseseisvumist 1918 . aastal tervitas Aleksander Undritz kogu südamest . Ta valiti Võru maanõukogusse jt esinduskogudesse , ta osales ka kaitseliidu töös . Undritzi viimaseks panuseks Vastseliina ajaloosse oli Vabadussõja mälestussamba komitee juhtimine . Sammas avati 18 . oktoobril 1931 . Aleksander Undritz suri kopsupõletikku 29 . novembril 1933 – eile 80 aastat tagasi . Ta maeti 5 . detsembril Vastseliina kalmistule . Nüüd on taastatud Eesti iseseisvus ja Vabadussõja sammas alevi südames . See kohustab praegust põlvkonda juhtima Vastseliina elu nii , et see tagaks toetuse ärksamatele mõtetele ja seega ka eestluse püsimisele üha kitsamaks muutuvas maailmas . 70 AASTAT TAGASI Fr . R . Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamise seltsil uus juhatus Teisipäeval , 23 . novembril pidas Fr . R . Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamise selts oma peakoosoleku , kus seltsi esimees J . Teder andis ülevaate seltsi senisest tegevusest . Koosolekul tuli valimisele ka seltsi uus juhatus , kuhu valiti J . Teder , F . Pettai , E . Henning , J . Noormets , H . Sepp . Revisjonikomisjoni said S . Songi , K . Hermlin ja Peterson . Fr . R . Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamise seltsi esimeheks valiti tagasi J . Teder , kes omab oma innuka kaasalöömisega meie Lauluisa pärandi kogumisel suuri teeneid . Kandle Selts uuesti eluõiguslikuks Sisedirektooriumi otsusega 2 . novembrist on Kandle Selts – Võru vanemaid rahvuslikke kultuuriühendusi – saanud jälle eluõiguslikuks organiks . Seltsi , mille eesmärgiks on rahvusliku kultuuri edendamine ning vaimse elu rakendamine ning tõstmine kunsti , teaduse ja kirjanduse kaudu , likvideerisid bolševikud koos teiste organisatsioonidega oma võimutsemise päevil , jättes küll töötama punase propagandaga läbiimbunud teatri , mis pakkus publikule kõike muud kui rahvuslikku . Suur-Saksa sõjavägede sissetulekulekuga lülitati teatri repertuaarist bolševistlikud „ kangelastüübid ” – räuskavad punaväelased ja mehestunud naisstahhaanovlased – välja ja anti teater uuesti eesti teatripubliku teenistusse , millisel orientatsioonil see töötab tänini . Kandle Selts , olles asutatud 27 . novembril 1899 , võib peatselt tagasi vaadata oma 44aastasele tegevusele . Oma kultuuriliste eesmärkide saavutamisel on seltsil õigus põhikirja järele asutada ja ülal pidada lava- ja helikunstilisi ettevõtteid , teatreid , raamatukogusid , lugemistube , muuseume ; korraldada kunsti- , teaduse ja kirjandusõhtuid , kursusi , lavalisi ja muusikalisi ettekandeid , näitusi jne . Oma esimese peakoosoleku pärast pikemat aega peab Kandle Selts 30 . novembril algusega kell 19 seltsi ruumes , kus päevakorras on koosoleku rakendamine , valimised põhikirja järele ja läbirääkimised . Tulevad moodustamisele seltside juhatused Kõik edasitegutsemiseks load saanud seltsid ja ühingud peavad sisedirektori poolt 18 . novembril 1943 antud korralduse põhjal moodustama hiljemalt 1 . jaanuariks 1944 uuesti oma juhatused ja muud põhikirjas ette nähtud organid . Uuesti moodustatud juhatuse koosseisust ja asukohast tuleb ühingute vastava määruse põhjal teatada pädevale politseiprefektile ühe nädala jooksul pärast juhatuse koosseisu muudatuste toimumist . Võru elanikel võimalus kütuse ülestöötamiseks Võru linna asutustele , ettevõtetele ja üksikisikutele on vabaks antud isevarustamise korras ülestöötamiseks küttepuid . Isevarustamise korras saavad puid ülestöötamiseks ainult need , kes on vastava raienormi täitnud . Raiekohustusele mittekuuluvail isikutel tuleb esitada vastav tõend raiekohustusest vabastamise kohta . Kõigil isevarustajail tuleb pöörduda sooviavaldusega Võru linnavalitsuse kantseleisse . Rindevõitlejail – isevarustajail tuleb pöörduda hooldusohvitseri poole . Kõik Võrumaa Vabadussõja mälestusmärgid ehiti pärgadega Pühapäev ( 28 . november – toim ) kujunes kogu Võrumaale mälestamispäevaks , mil tähistati Vabadussõja puhkemise 25 . aastapäeva . Räpinas , Rõuges , Antslas , Vastseliinas , Põlvas , Kanepis , Haanjas ja Sännas ehiti Vabadussõja mälestusmärgid kohalike organisatsioonide ettevõttel pärgadega ja lausuti sooje järelhüüdeid nende nimel , kes tõid meile vabaduse ja puhkavad nüüd juba aastaid maamullas . Asutati Eesti Laevaehitajate ja Laevaomanike Ühistu Majandus- ja rahandusdirektor A . Wendti algatusel kutsuti ellu Eesti Laevaehitajate ja Laevaomanike Ühistu , mis registreeriti käesoleva kuu ( november 1943 – toim ) algul Tallinnas . Nimetatud ühistu tegelikeks organiseerijaiks olid laevaehitajad , meremehed ja laevanduse alal tegutsejad : M . Kõvamees , E . Past , A . Jürgenthal , T . Vompa , J . Sepp , A . Nuut , L . Varik jt . (---) Vastavalt põhikirjale võib ühistu asutada oma tegevuse arendamiseks ja ülesseatud eesmärkide saavutamiseks laevanduse ja merekaubanduse ettevõtteid , ladusid , kauplusi , töökodasid , tootmis- ja transpordiettevõtteid , organiseerida vajalike materjalide ja seadmete ühistellimusi . Korraldada vastavaid kursusi ja loenguid ja teha oma eesmärkide ning tegevusalade tutvustamiseks muud selgitustööd . Kiriklik noortetöö edustamisele Kirikliku noortetöö edustamiseks Petserimaa kogudustes on EELK noorsootöö toimkonna ettepanekul selle töö juhtimine ja korraldamine antud konsistooriumi poolt Võrumaa praostile , kelleks on Kanepi koguduse õpetaja Heinam , kuna ka Petserimaa ev .-luteriusu kogudused kuuluvad Võru praostkonda . Kiriklikku tööd Petserimaa osas raskendab asjaolu , et koguduse liikmed on laiali üle maakonna . Nii ei haara ka noortetöö noori tervikuna , vaid peamiselt ainult kirikute ümbruses , s . o . Petseri ja Laura . Ajalehed Eesti Sõna ja Võrumaa Teataja ( november 1943 )

• Sünd
• Abielu
• Personaalraamat. Lisa kd nr XIII. A-V (ei ole ...; EAA.1271.1.257; 20s1v
• 1903-1940a., pere
• Matmispaik Vastseliina kalmistul
• Postimees (Tartu : 1886-1944) nr.281, 30. november 1933, lk 6 Kauaaegne Vastseliina algkooli juhataja
• Eesti biograafiline andmebaas
• Võrumaa 27. juuni 2013
• 8.okt.1887.a. alustas Aleksander Undritz tööd Vastseliinas ja töötas kuni pensionile minekuni 1930.a. (A. Undritz 9.apr. 1866 – 29.nov.1933.a.) 1919/20 nimetati kool kõrgemaks algkooliks ja moodustati algkooli 5.-6. õppeaasta. Asutava kogu poolt 1920.a. vastu võetud avalike algkoolide seaduse järgi muudeti algkoolid 6-klassilisteks. Neli esimest klassi moodustasid kooli alama astme ja olid sunduslikud kõigile, kaks viimast, s.o. 5. ja 6. õppeaasta jäid kuni 1930.a. vabatahtlikeks klassideks ja neid nimetati algkooli ülemastmeks. Endised kihelkonnakoolid muudeti 5. –6. klassilisteks algkoolideks. 1930.a. kinnitati
• Wõrumaa Teataja, nr. 139, 30 november 2013 Nimetame vaid mõned : Paul Undritz – kirikuõpetaja Valgas , Toomas Undritz – Kaarma õpetajate seminari direktor Saaremaal , cand. theol. Adolf Oskar Undritz – 36 aastat Tallinna Niguliste kiriku pastor , dr. med. vet. Alar Gottfried Undritz – Tartu ülikooli õppejõud, August Undritz – metsandusteadlane, Gustav Henrik Undritz – tsaariarmee polkovnik , Peterburi komandandi adjutant aastatel 1910 – 1914, Esimeses maailmasõjas astus kohe 1 . Eesti polku , hiljem töötas Tallinnas õpetajana ja Helsingis ärijuhina.
• „ Dünastia ” sünnipaigaks võib pidada Kuigatsi valda Sangaste kihelkonnas Valgamaal, kus talupoeg Otto Undritzi pojad Hindrik (1825 – 1898) ja Toomas (1833 – 1907) jõudsid koolmeistri seisusse . Noorem vend koguni kuulsa J. Zimse Valga õpetajate seminari kaudu, kus pandi eriti rõhku laulule ja muusikale , milleta pole mõeldav ärkamisaeg Eestis ja Lätis. Toomas Undritzile tagas see eluaegse koha ja kuulsuse Räpina köstrina ning kihelkonnakooli juhatajana. Võrumaale kolis ka vanem vend Hindrik – koolmeistriks Kanepi kihelkonda Karaskile , kus tegutses ka vallakirjutajana ja karjamõisa rentnikuna. Perre sündisid lapsed : Paul, Toomas, Bertha, Aleksander, Helena ja Minna, kes kõik said hea hariduse. Kanepist kerkisid rahvusliku liikumise virgutajad August Weizenberg, Hugo Treffner, Mart Mit . Siin, Karaskil, sündis 9 . aprillil 1866 Aleksander Undritz. Ta jõudis oma kooliteega 1883. aastal Tartu õpetajate seminari, mille lõpetas aastal 1886. Siis sai kohe kutse tulla Vastseliina kihelkonnakooli juhatajaks. Kanepist Vastseliina Uus elukoht asus küll Võrumaa teises ääres , kuid üle maakonda poolitava laia Võru – Petseri ürgoru paistab Kanepi Otepää kõrgustiku kagunõlvalt kaugele Vastseliina kihelkonda, Loosi mõisani. Vastseliina ei erinenud 19. sajandi viimasel veerandil elanikkonna sotsiaalse kooslusega Eesti üldpildist. See koosnes neljast kihist: maa päriseks ostnud talurahvas, rendikoha pidajad, kel talu veel ostmata , seejärel popsid ja mõisamoonakud. Kogu kihelkonda hõlmav Vastseliina suurmõis omaette ühiskonnaklassi ei lisanud – parun Liphardti pere oma hoovkonnaga elas tollal Tartu taga Raadi mõisas, kuhu rajati suurejoonelist lossi. Vastseliinas esindas nende võimu mõisavalitseja ja kirjutaja. Alevik kujunes oma kaupmeeste ja hantvärkidega (kutseliste käsitöölistega) vallamaja ja kihelkonnakooli vahele poole sajandi järel. Talurahva elujärg polnud kurta. Piimakari ja kartulikasvatus lubas juba raha hoiustada. Pojad pandi kihelkonnakooli, tütred Võrru õmblemist õppima ja oskasid hiljem koduski linnariidest ilusaid rõivaid masinaga õmmelda ja algelist saksa keelt purssida. Suitsutarede asemele kerkisid uued hooned, nende ümber rajati uibuaedu ja karjakopleid. Renditalupidajaid takistas neile järgnemast raharent , mida mõis iga aasta aina tõstis. Mitu astet allpool olid maatamehed – popsid ja mõisamoonakad. Rentnikud ja maatamehed moodustasid suurema osa maarahvast. Teoorjus oli kadunud , ärkamisaegki lõpule jõudmas , aga areng oli nagu paigale tardunud. Juhtus mõni ärksam mees mingi edasiviiva mõtte välja ütlema, langes ta tavaliselt pilke alla: või sina tahad teistest targem olla ! – Selliselt iseloomustas ajaleht olusid Vastseliina kihelkonnas veel 20. sajandi algul. (1908. aasta 1. ja 4. veebruari Päevaleht) Seltsielu ärataja Sedasama oli märganud Undritz juba ammu ja mõistis Kanepi kogemuste varal, et kõigepealt tuleb ärksamatele mõtetele avalik toetus tagada . See tähendas vastavate seltside loomist, 1899. aastal asutatud Vastseliina Põllumeeste Selts koondas ettevõtlikke talumehi. Seltsist võrsus rida uusi algatusi : Vastseliina Tarvitajate Ühistu (1909) kauplusega kujunevas alevikus, harukauplus Lepassaare raudteejaamas, siis Vastseliina Ühispank, Vastseliina Piimaühing, millel oli neli piimatalitust (koorejaama), siis Vastseliina Kartuliühing. Asutati ka mittetulunduslikke ühinguid: haridusselts, mis 1924. aastal nimetati Vastseliina Laulu-Mängu Seltsiks , Rahvaraamatukogu Selts , Vastseliina Õpetajate Ühing . Kõigi nende ettevõtete hingeks oli seltsielu väsimatu korraldaja Aleksander Undritz , meenutab tema õpilane , Vabadussõja ohvitser ja Vabadusristi kavaler V. Kommer, eestindatult Valdik Kaldamäe. (1933. aasta 2. detsembri Võru Teataja). Ta meenutab ka, et üle kõige armastas Undritz muusikat ja laulu, tema juhatusel saavutas Vastseliina meeskoor Pärnu laulupeol esikoha. Rahvavalgustaja Vastseliina tõi Aleksander Undritzi see, et ta valiti Aleksander Undritz. (Efraim Allsalu õlimaal) kihelkonnakooli juhatajaks. See oli küll üllatus 20aastasele mehele, aga ta ei aimanud, et seal kulgebki kogu tema elu 46 aastat. Oli ka põgus kõrvalepõige: 1908. aastal kutsuti ta eesti keele ja usuloo õpetajaks Valmiera õpetajate seminari, kus poole sajandi eest oli direktorina alanud oma kuulsusrikast teed Jānis Zimse. Ent Vastseliina oli juba Aleksander Undritzi hinge vallutanud ja samal õppeaastal pöördus ta tagasi Piusa kaldale. Vastseliina kihelkonnakool asus uues kahekorruselises kivimajas, kuid õpilaste arvu polnud see tõstnud. Põhjuseks oli kooli asend 50 km pikkuse kihelkonna kitsal keskalal, kuna laiematele lõuna- ja põhjaotstele olid ligemal Rõuge kihelkonnakool ja Orava ministeeriumikool (asutatud 1901). Kuid tööd oli juhatajal ja ühel õpetajal küllaga, sest majas oli kaheklassilise kihelkonnakooli kõrval ka kolmeklassiline vallakool – tundi tuli anda mitmes toas korraga! Veelgi raskemaks läks venestuse tulekuga 1890. aastatel. Vene keelele viidi kõik õppeained peale mõne usuõpetuse ja emakeeletunni nädalas. Üldajaloo ja maateaduse asemele tulid Venemaa ajalugu ning geograafia , kirjandusloosse jäid vaid vene kirjanikud . Saksa keel kadus hoopis. Aleksander Undritz võitles eesti hariduse eest nagu oskas: emakeelele ja usuõpetusele anti neli pluss neli tundi nädalas, Vene ajaloo kõrval jäi õpikuna ka J . Bergmanni „ Üleüldine ajalugu ”, mida kasutati nüüd emakeele tunnis , jätkus saksa keele õpetamine „ vabatahtliku õppeainena ” ning vene keele tarvitamise nõue vahetunni ajal jäeti tähele panemata . ( J . Saarniit , „ Vastseliina algkool 1737 – 1937 ”) Aleksander Undritzit iseloomustab tulevane kirjanik ja poliitik : „ Õpetajaskonnas peeti temast palju lugu tema hariduse ja tõsieestlasliku hoiaku pärast . Aga ta vihkas kõike , mis tuli Venest , ja oli armunud saksa kirjandusse .” ( Karl Ast Rumor „ Aegade sadestus I ”) Undritz koostas ka „ Kodolaste raamatu ” – õpikuks neile , kes oma lapsi „ vinne kuuli ” ei pannud ja selle toimetas trükki Vastseliina pastor Gustav Masing . ( V . Kaldamäe andmetel ) 1914 . aastal algas Esimene maailmasõda ja eestlus hakkas taas julgemalt pead tõstma . Vastseliina kihelkonnakoolis tõusis õpilaste arv 120ni , kuna sinna toodi Tsolli külakool – õpetaja mobiliseerimise tõttu . Võeti tööle ka kolmas õpetaja , Aleksander Undritzi naine Elfriede, kellega ta abiellus 1912. aastal. Tõsieestlaslik hoiak 1905 . aasta revolutsiooni ajal, mida nimetatakse ka eesti rahva poliitiliseks ärkamisajaks, valis Vastseliina rahvas Aleksander Undritzi saadikuks rahvaasemike kongressile, mis tuli kokku 10 . detsembril Tartus Bürgermusse saalis. Sellelt lahkusid käremeelsed revolutsionäärid niinimetatud aula kongressile. Seal võimutsesid vene ja juudi üliõpilastest oraatorid, kes ei võtnud kuuldagi, et elavad eesti rahva maal. Kultuurikandjana hindas Undritz ka alalhoidlikke väärtusi. Ta teenis kirikut mitte kihelkonnakooli juhataja ameti pärast , vaid ka punase terrori ajal, mil pastor Saksamaale põgenes. Vastseliina kirikunõukogusse ja juhatusse kuulus ta surmani . Eesti iseseisvumist 1918 . aastal tervitas Aleksander Undritz kogu südamest . Ta valiti Võru maanõukogusse jt esinduskogudesse , ta osales ka kaitseliidu töös . Undritzi viimaseks panuseks Vastseliina ajaloosse oli Vabadussõja mälestussamba komitee juhtimine . Sammas avati 18 . oktoobril 1931 . Aleksander Undritz suri kopsupõletikku 29 . novembril 1933 – eile 80 aastat tagasi . Ta maeti 5 . detsembril Vastseliina kalmistule . Nüüd on taastatud Eesti iseseisvus ja Vabadussõja sammas alevi südames . See kohustab praegust põlvkonda juhtima Vastseliina elu nii , et see tagaks toetuse ärksamatele mõtetele ja seega ka eestluse püsimisele üha kitsamaks muutuvas maailmas . 70 AASTAT TAGASI Fr . R . Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamise seltsil uus juhatus Teisipäeval , 23 . novembril pidas Fr . R . Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamise selts oma peakoosoleku , kus seltsi esimees J . Teder andis ülevaate seltsi senisest tegevusest . Koosolekul tuli valimisele ka seltsi uus juhatus , kuhu valiti J . Teder , F . Pettai , E . Henning , J . Noormets , H . Sepp . Revisjonikomisjoni said S . Songi , K . Hermlin ja Peterson . Fr . R . Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamise seltsi esimeheks valiti tagasi J . Teder , kes omab oma innuka kaasalöömisega meie Lauluisa pärandi kogumisel suuri teeneid . Kandle Selts uuesti eluõiguslikuks Sisedirektooriumi otsusega 2 . novembrist on Kandle Selts – Võru vanemaid rahvuslikke kultuuriühendusi – saanud jälle eluõiguslikuks organiks . Seltsi , mille eesmärgiks on rahvusliku kultuuri edendamine ning vaimse elu rakendamine ning tõstmine kunsti , teaduse ja kirjanduse kaudu , likvideerisid bolševikud koos teiste organisatsioonidega oma võimutsemise päevil , jättes küll töötama punase propagandaga läbiimbunud teatri , mis pakkus publikule kõike muud kui rahvuslikku . Suur-Saksa sõjavägede sissetulekulekuga lülitati teatri repertuaarist bolševistlikud „ kangelastüübid ” – räuskavad punaväelased ja mehestunud naisstahhaanovlased – välja ja anti teater uuesti eesti teatripubliku teenistusse , millisel orientatsioonil see töötab tänini . Kandle Selts , olles asutatud 27 . novembril 1899 , võib peatselt tagasi vaadata oma 44aastasele tegevusele . Oma kultuuriliste eesmärkide saavutamisel on seltsil õigus põhikirja järele asutada ja ülal pidada lava- ja helikunstilisi ettevõtteid , teatreid , raamatukogusid , lugemistube , muuseume ; korraldada kunsti- , teaduse ja kirjandusõhtuid , kursusi , lavalisi ja muusikalisi ettekandeid , näitusi jne . Oma esimese peakoosoleku pärast pikemat aega peab Kandle Selts 30 . novembril algusega kell 19 seltsi ruumes , kus päevakorras on koosoleku rakendamine , valimised põhikirja järele ja läbirääkimised . Tulevad moodustamisele seltside juhatused Kõik edasitegutsemiseks load saanud seltsid ja ühingud peavad sisedirektori poolt 18 . novembril 1943 antud korralduse põhjal moodustama hiljemalt 1 . jaanuariks 1944 uuesti oma juhatused ja muud põhikirjas ette nähtud organid . Uuesti moodustatud juhatuse koosseisust ja asukohast tuleb ühingute vastava määruse põhjal teatada pädevale politseiprefektile ühe nädala jooksul pärast juhatuse koosseisu muudatuste toimumist . Võru elanikel võimalus kütuse ülestöötamiseks Võru linna asutustele , ettevõtetele ja üksikisikutele on vabaks antud isevarustamise korras ülestöötamiseks küttepuid . Isevarustamise korras saavad puid ülestöötamiseks ainult need , kes on vastava raienormi täitnud . Raiekohustusele mittekuuluvail isikutel tuleb esitada vastav tõend raiekohustusest vabastamise kohta . Kõigil isevarustajail tuleb pöörduda sooviavaldusega Võru linnavalitsuse kantseleisse . Rindevõitlejail – isevarustajail tuleb pöörduda hooldusohvitseri poole . Kõik Võrumaa Vabadussõja mälestusmärgid ehiti pärgadega Pühapäev ( 28 . november – toim ) kujunes kogu Võrumaale mälestamispäevaks , mil tähistati Vabadussõja puhkemise 25 . aastapäeva . Räpinas , Rõuges , Antslas , Vastseliinas , Põlvas , Kanepis , Haanjas ja Sännas ehiti Vabadussõja mälestusmärgid kohalike organisatsioonide ettevõttel pärgadega ja lausuti sooje järelhüüdeid nende nimel , kes tõid meile vabaduse ja puhkavad nüüd juba aastaid maamullas . Asutati Eesti Laevaehitajate ja Laevaomanike Ühistu Majandus- ja rahandusdirektor A . Wendti algatusel kutsuti ellu Eesti Laevaehitajate ja Laevaomanike Ühistu , mis registreeriti käesoleva kuu ( november 1943 – toim ) algul Tallinnas . Nimetatud ühistu tegelikeks organiseerijaiks olid laevaehitajad , meremehed ja laevanduse alal tegutsejad : M . Kõvamees , E . Past , A . Jürgenthal , T . Vompa , J . Sepp , A . Nuut , L . Varik jt . (---) Vastavalt põhikirjale võib ühistu asutada oma tegevuse arendamiseks ja ülesseatud eesmärkide saavutamiseks laevanduse ja merekaubanduse ettevõtteid , ladusid , kauplusi , töökodasid , tootmis- ja transpordiettevõtteid , organiseerida vajalike materjalide ja seadmete ühistellimusi . Korraldada vastavaid kursusi ja loenguid ja teha oma eesmärkide ning tegevusalade tutvustamiseks muud selgitustööd . Kiriklik noortetöö edustamisele Kirikliku noortetöö edustamiseks Petserimaa kogudustes on EELK noorsootöö toimkonna ettepanekul selle töö juhtimine ja korraldamine antud konsistooriumi poolt Võrumaa praostile , kelleks on Kanepi koguduse õpetaja Heinam , kuna ka Petserimaa ev .-luteriusu kogudused kuuluvad Võru praostkonda . Kiriklikku tööd Petserimaa osas raskendab asjaolu , et koguduse liikmed on laiali üle maakonna . Nii ei haara ka noortetöö noori tervikuna , vaid peamiselt ainult kirikute ümbruses , s . o . Petseri ja Laura . Ajalehed Eesti Sõna ja Võrumaa Teataja ( november 1943 )

Wõru Teataja, 2 detsember 1933: https://dea.digar.ee/?a=d&d=woruteataja19331202.1.1&srpos=20&e=----...