Elmar Kald

Elmar Kald alustas pildistamist varajases nooruses. Juba 15-aastaselt asus ta tööle Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivi rajaja Johannes Pääsukese juurde. Ta töötas ka õpetaja, vabrikutöölise, joonistaja, statistiku, raamatupidaja ja ärijuhina ning talle kuulus kirjastus ja raamatukauplus Sõnavara. Tartu Riikliku Ülikooli fotograafina teenis ta leiba aastail 1944-1948.

http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?from_where=all&ctype=...

• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=731068
• http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=29967
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.497.2.1164:2575
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1269.1.420:142?293,785,601,1...
• www.muuseum.ut.ee/sites/ajaloomuuseum/files/.../TYAK_2015_web.pdf
• 40-aastane http://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/01/23/32
• kutsealune Saaga EAA.314.1.629:31?269,568,547,94,0
• Teenistus Saaga EAA.2100.1.4200:5

Elmar Kald (1898-1969) oli Tartu Ülikooli esimene koosseisuline fotograaf . 1913 praktiseeris Kald Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivi rajaja ja Eesti esimese filmitegija Johannes Pääsukese (1892–1918) juures. Oma eluloos märgib Kald, et keelteoskus oli tal juba 12-aastaselt niisugusel tasemel, et ta tellis ja luges võõrkeelset erialakirjandust, ilmselt siis vene ja saksakeelset fotograafiakirjandust. 1918 töötas ta praktikandina Tartu tuntud fotograafi Heinrich Riedeli (1870–1932) fotoateljees. Suurt tähelepanu äratas „fotorekord“, mille Kald saavutas 30. augustil 1913 Tartus toimunud professor Ernst von Bergmanni (1836–1907) ausamba avamisega seoses. Kald pildistas ausamba avamist ja juba kolm tundi hiljem müüdi ajalehe Postimees, Krügeri Lyra ja Olga Palmase raamatukaupluste kaudu pilte sellest sündmusest postkaartidena ja ka fotosid suurusega 13 × 18 cm. See oli tolle aja kohta sedavõrd uskumatu saavutus, et „maailma kuulsa kirurgi ausamba avamisele kokku sõitnud rohkearvulised välismaa ülikoolide delegaadid korraldasid järgmisel päeval, st laupäeval, hotell „Londoni“ saalis ülinoore fotograafi töömeetodite kohta erilise usutlemise,mis neile võibolla väga huvitav, poisikesele aga väga ebamugav oli,“ nagu Kald ise meenutab.

Edasi, 19. Oktoober 1969 Villem Ernits kirjutas oma järelhüüdes ajalehes Edasi:„Kald surnud. 71 aasta vanuses suri endine Tartu ülikooli vabakuulaja ja fotograaf, Rostovtsevi eraülikooli haigla asjaajaja, omaaegse raamatukaupluse ja kirjastuse „Sõnavara“ asutaja ja juhtiv tegelane.“ Sõnavara andis välja üle saja numbri väärt kirjandust, terve tosina tollal algajate kirjanike (Rudolf Sirge, Valmar Adams, Jaan Kärner, Mart Raud jt) esikteoseid, toetas kunstnikke Eduard Viiraltit ja Ernst Kollomit. Sõnavara oli ka paljude kirjandusteoste levitaja ning pealadu. Peal emakeele valdas Kald täielikult saksa ja vene keelt, kuid oli õppinud ka kreeka, ladina ja prantsuse keelt. Oma rikkaliku Tartu vaadete ja fotode kogu annetas Elmar Kald Tartu muuseumidele.