Maimu Kiik

• Eesti Genealoogia Seltsi auliige 2012-2017: https://www.genealoogia.ee/liikmed/

Meie seast on lahkunud EGeS asutajaliige MAIMU KIIK 16.IX 1928 - 15.VI 2017

Maimu Kiik
Sündinud 16.09.1928. a. Tartumaal Ahja vallas Kärsa külas emapoolse vanaisa Karl-Kristjan Schmidti (eestistatult Kaarel Kristjan Saliste) talus. - Surnud 15.06.2017 Tartus
Vanemad: Isa, August Johannes Motisse (eestistatult Ahti Moodis) oli põllutööline-traktorist. Hiljem ka tisler, ehitustööline, metsatööline, kaupmees, autojuht, kaevur jne. Tegi kõiki töid, mis majanduskriisi ajal saada oli. Hukkus 1941. aasta sõjasuvel.
Ema Anni oli kodune, vahel kojamees, majateenija, müüja, tekstiilivabriku tööline, valvur jne. Ema elas lesena kaua (96 aasta vanuseks) ja kasvatas kolme tütart.
Tartusse koliti 1930. Seega loeb Maimu ennast põliseks tartlaseks. Nooruses tegi ka Tartust 11-aastase väljalennu – Äksi valla Algkooli. Tallinnas töötas pioneeritöö instruktorina. Otepää rajoonis Krüüdneri koolis vanempioneerijuhi-ajalooõpetajana. Emajõe ääres Kaagvere Tehnilises Kutsekoolis kasvataja-õpetajana.
Jälle Tartu tagasi!
Tartusse tagasi jõudes sai Maimust Tartu Pedagoogilise Kooli Harjutuskooli õppealajuhataja. Ihkas saada reaõpetajaks, et ennast teostada ja see õnn tuli – Tartu M. Härma nim 2. Keskkoolis tegi oma elutöö ajalooõpetajana. Oli just küpseks õpetajaks saanud, kui käes oli pensioniiga. Töötas veel pensionärina 16 aastat poole koormusega mitmes Tartu koolis. Jättis hüvasti õpetamisega 2005. veebruaris. Oli 53 aastat töötanud pedagoogilisel alal.

Haridus
Esimene ja tähtsam kool oli Tartu Linna 5. Algkool, mille direktor oli Elmar Einasto ning klassiõpetajad prl Kaljas ja pr Brandt. Oluliseks õpetajaks kutsevalikul oli usuõpetuse õpetaja prl Klaos (üks esimesi naisi teoloogia magistreid Tartus). Ta jutustas hästi kirikulugu. Kodus laskis joonistada vihikusse 2-3 sündmust jutustusest. Meeldis, et kodus lugeda ei antud. Oli hea mäluga laps ja õpetaja Klaose eeskuju nakatas ning tahtis ka heaks jutustajaks saada. Saigi ajalooõpetajaks.
Olude sunnil pidi käima Tartus veel ka 6ndas ja 9ndas algkoolis. Linna 6. algkoolis oli direktoriks lastekirjanik Juhan Kallak – väga hea sõnaga ning lapsi mõistev mees. Keskhariduse sai Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumist. Kõrgharidust tõestab Tallinna Pedagoogilise Instituudi diplom. Elukutse nõudis pidevalt õppimist: kursused, rahvaülikoolid, uurimistööd, konverentsid ja loengud, teater, kunstinäitused, laagrid – vaba aega ei olnud.

Töö ja hobid
Mõlemad, nii õppetööks valmistumine kui ka klassijuhatamine, võtsid palju aega. Vahe oli selles, et tundide eest sai palka, kuid klassijuhatamine oli peaaegu ühiskondlik töö, mis kiskus tihti kodust pere juurest eemale. Huvi tiivustas tagant – ta esines edukalt õppevahendite näitustel ja linnamuuseumis korraldatud õpilaste koduloo uurimiste konverentsidel. Sellest tööst jäid mitmetesse koolidesse, aga eriti M. Härma nim Tartu Gümnaasiumi raamatukokku mälestuseks õpetajate elulood. Kokku on neid seal kümmekond. Lisandusid veel teatmeteoste vormis kirjutatud tööd: „Tartu 14. Keskkooli hälli juures“ (hilisem Kunstigümnaasium), „44. Kutsekooli meistrid“, „Aianduse tn ajalugu“ jt.
Pärast EGeS-i loomist juhendas mitmeid õpilasi perekonna kroonika kirjutamisel. Paaril korral valisid õpilased genealoogiaalase töö ajaloos riigieksami tööks. Väga huvitav oli ka kolleegide õpilaste uurimusi genealoogia vallas retsenseerida. Iga õpilase töö laiendas teadmisi Eesti rahva pereloost.
Huvi tõukas osalema 5. mail 1990. EGeS-i loomise avakoosolekule Viru tänavasse. Siit peale võttis jõudumööda osa seltsitööst, suvepäevadest – Viljandis, Audrus, Rakveres, Kose-Uuemõisas ja Tartu osakonna ekskursioonidest.
Oma perekonna peodki viis läbi kui suguvõsa üritused. Maimu 80. sünnipäev oli nelja põlvkonna pidu, 2010. aastal tähistati maamaja 150ndat juubelit sugulaste kokkutulekuna. 2011. oli suvepidu pühendatud kahe inimese ülikooli lõpetamise 50. aastapäevale. 2012. tähistati nende 60. abieluaastapäeva. Peol osales 58 külalist. Fotoläätse ette jäid kõik külalised ning seda nii koos kui ka eraldi pruudi ja peigmehe sugulaste või sõpradena. Kogu pidu saatis muidugi lõbus tegevus. Rõõmsalt laulsid ja rahvatantsu tantsisid igas vanuses sugulased.

WWW:

• http://www.genealoogia.ee/tartu/kroonika.htm vt 09.11.2010 ja 16.10.2010 ja 17.09.2010 ja 29.04.10 ja Tegemised kevadel ja suvel 2009 ja 13.12.08 ja 08.11.08 ja 08.12.07 Jõuluhommik
• http://www.genealoogia.ee/tartu/aruanded.htm vt 2010, 2008, 2003
• http://tartu.postimees.ee/636458/vaepealikud-tahtsid-meestest-sanga...
• http://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1973/10/06/4
• http://epl.delfi.ee/news/kultuur/tartu-2-keskkooli-10-b-klass?id=50...
• http://www.postimees.ee/1586839/lilled-okkalises-haridusaias
• http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/233220 - UTDissHist10.pdf lk 142, 143, 144,
• http://dea.digar.ee/article/koit/2014/08/26/8.1 Kui kunagise Partsi kooli poiss Raimu Vaikmäe paar aastat tagasi oma lapse- ja koolipõlveradu külastas, kohtas ta väikese järve ääres koeraga jalutanud prouat ning küsis, kas üldse tohib seal ringi uudistada, ikkagi eravaldus. Jalutaja oli Maimu Kiik, kes üle 60 aasta olnud abikaasa teisele Partsi kooli poisile Lembitule ning kes elasid kooli külje all asunud endises veskikohas. Selgus, et Vaikmäe pere oli jalutajale endistest aegadest tuttav ning teemasid, mida arutada, jätkus. Sellest kohtumisest sai alguse mõte anda kooliperele võimalus taas kokku tulla.
  

+
Teine tund - ajalugu ja pilk tulevikku Teist korda kõlanud koolikell kutsus õpilased ajalootundi, mille viis läbi kooli vilistlase Lembit Kiige koostatud uurimuse põhjal abikaasa Maimu. Ettekande sisu oli mõistagi Partsi mõisa ajalugu.

• http://dea.digar.ee/article/koit/2015/08/29/7.1 Et meeleolu luua, süütas küünlad Partsi koolipoisi Lembit Kiigu abikaasa Maimu Kiik. Selle koolipoisi naine on Maimu juba 64 aastat olnud, ise selles koolis õppinud pole. Küünlaid oli vanas massiivses küünlajalas kolm, igaüks ise värvi.
  

+
Temale andis pidulikult üle oma uurimistöö Partsi kooli ajaloost töö autor ajaloolane Lembit Kiik. Töö kandis pealkirja: «Partsi Kool Põlvamaal 1765-1971. Lühiülevaade ajaloost». Lembit Kiik oli Partsi Kooli õpilane aastatel 1938-1946.
+
Sündmuse lõpus andis ajaloolane Maimu Kiik osavõtnute nimel tänukirjad kokkutuleku organiseerinutele.