Aado Luik

sünd: Saaga EAA.1241.1.31:110?82,914,1978,126,0

• Surm: Saaga EAA.3150.1.753:284?938,1450,2616,126,0

Saaga EAA.3150.1.163:46

Punase terrori ohver. Suri punase mõrtsuka käe läbi Tartu Krediidipanga keldris 14.jaanuaril 1919.a.

Postimees (Tartu: 1886-1944) nr 2; 16.jaanuar 1919, 4 lehekülg surmakuulutus. 

(http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=9206&pid=s196976) Sellest veretööst ka 15.jaanuari 1919.a Postimehes. http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=9205&pid=s201491

Punaste terror Päevalehes (Tallinn 1905-1940) 16 jaan,1919 nr 12 lk 1, kus mõrvatute nimed (ka AADU Luik )http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur...

Päevaleht nr 14 1 lk. 4. veerg -kirjeldus http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur...

Erilaiult: Kuidas Tartu vabastajad punaste tapatöö avastasid (7)

Tõnis Erilaid 14. jaanuar 2013, 07:00 14. jaanuaril 1919. vabastasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanide dessantsalgad punaste käest Tartu, olles Tähtvere väljadel pidanud viimase lahingu Läti kütipolgu roodudega. Keskpäevaks olid esimesed dessantsalgad linnas, kus veel üksikuid laske kuulda oli. Tartlased juhatasid sõdurid Krediitkassa hoone juurde Kompanii tänavas, kus punased olid keldris vange hoidnud. Teiste seas ka esimest õigeusu eesti soost piiskoppi Platoni. See oli õudne pilt, mis sõduritele avanes, kui nad keldriuksed lahti lõid. Surnukehad lebasid üksteise peal, põrandal nirises veri. Laibakuhja alt leiti elusana mees, kes oli kuulidest reide haavata saanud, kuid suutnud end hukkajate eest peita. Esimesena olid punaeestlased Kull, Rätsep ja Otter surnuks piinanud piiskop Platoni, kes oli keeldunud usust lahti ütlemast, seejärel ülem-preestrid ja luteri vaimulikud – nende ainus süü oli, et nad keeldusid punaste käsul linnast lahkumast. Hukati veel 14 Tartu kodanikku. Piiskop Platoni kodanikunimi oli Paul Kulbusch. Mees oli pärit Pootsist Pärnumaalt. Pärast kohalikku õigeusu kihelkonnakooli õppis ta vaimulikuks Riias ja Peterburi akadeemias. Piiskopiks pühitseti ta 31. detsembril 1917, esimese liturgia pidas ta Tallinnas Issanda Muutmise Peakirikus.