Aleksander Krull

IN MEMORIAM ALEKSANDER KRULL 5. september 1922 – 1. oktoober 2010

1. oktoobril lakkas tuksumast Aleksander Krulli süda. „ Mootor ei taha enam töötada,” kurvastas ta vaimuerksa, hingelt noorusliku ja targa inimesena paratamatust tunnetades viimastel aegadel.

Mis tahes tema algatust, tegevust, tulemust kirja pannes meenub kohe palju huvitavaid, naljakaid, asjalikke, dramaatilisi, inimlikke seiku. „ See oli siis, kui Krull ...! Kas mäletad, kuidas ta ...?” Aleksander Krull oli ju erakordselt värvikas inimene! Ta kiirgas teotahet ja optimismi. Niisugused inimesed on sündinud loojateks, juhtima , innustama, nakatama, nad ei jäta kedagi ükskõikseks ja nendega ei ole alati kerge, sest nad on isiksused.

Aleksander Krull sündis 5. septembril 1922 Smolenskis. Isa Viktor Krull tõi 1923. aastal perekonna Eestisse, esiti Tartusse, siis koliti isa tahtel Võrru. Võrus elas Aleksander kogu oma elu Kreutzwaldi põhimõtte järgi – tähtis ei ole mitte see, kus sa elad, vaid kuidas sa elad. Vanematelt päris Aleksander Krull musikaalsuse – isa oli tuntud muusik ja näitleja, venelannast ema oli saanud hea koduse muusikalise hariduse. Kultuurilembene lapsepõlvekodu andis kaasa keelteoskuse, hea kasvatuse ja töökuse. 1970. aastast on Aleksandri, keda lähedaste ringis Šurikuks kutsuti, kõrval tema kiiret elutempot, majaehituse ja aiapidamise rõõme ja muresid jagamas abikaasa Jekaterina.

Aleksander Krull lõpetas Võrus gümnaasiumi. Kõrghariduse omandas Tartu riiklikus ülikoolis, mille lõpetas kaugõppes juristi diplomiga.

Igapäevast leiba teenis Aleksander Krull kultuuritöötajana: aastatel 1943 – 1947 oli ta Kandle teatri majandusjuhataja, aastatel 1947 – 1951 Võru maakondliku kultuurimaja direktor. Aleksander Krull lükkas sõjajärgsel raskel ajal taas liikuma Võrumaa kultuurielu. Aastatel 1951 – 2002 oli Aleksander Krull seotud Kreutzwaldi memoriaalmuuseumiga – aastani 1995 direktor, viimased aastad teadur. Sellesse aega mahub Mõniste muuseumi liitmine Kreutzwaldi muuseumiga, Võrumaa muuseumi loomine, viimasele uue maja ehitamine, ulatuslikud restaureerimistööd Kreutzwaldi muuseumis, muuseumi valduses olnud Suure Munamäe vaatetorni muutumine heaks turismiobjektiks. Aleksander Krull oli ka koduloolise ja looduskaitselise tegevuse algataja ja eestvõtja Võrumaal.

Aleksander Krulli sügav armastus ja lugupidamine kuulus muusikale. Aastatel 1947 – 1951 oli Aleksander Krull populaarse ja heatasemelise Võru sümfoniettorkestri, mille ta ise 1945. aastal asutas, administraator ja orkestrant . Alates 1947. aastast osales Aleksander Krull aktiivselt maakondlike laulupidude ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Aastatel 1950 – 1992 oli ta naiskoori Kannel ja 1952 – 1962 segakoori Tervis dirigent. Aleksander Krull on märkimisväärselt mõjutanud koorimuusika arengut Võrumaal. Viimastel aastatel musitseeriti koos Kandle koori seeniorlauljatega. Mida iganes Aleksander Krull ette võttis, seda tegi ta ülima pühendumisega, visalt, paiguti koleeriliseltki, mahajääjaid kiirustades, suutmata paigal püsida. Nii asjad edenesid ja arenesid. Aleksander Krull oli tulemusele mõtlev inimene, seatud eesmärgile jõudmisel ei tunnistanud ta vabandavat väljendit – ei saa, ei ole võimalik!

1965. aastal omistati Aleksander Krullile toonase Nõukogude Eesti teenelise kultuuritegelase aunimetus. 1999. aastal autasustas Eesti Vabariik teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Aleksander Krull oli hea ühiskondliku närviga, oma maa saatusele kaasa elav, tulihingeliselt maailma parandav, vaheda sõna ja sulega inimene, kes jäi erandlikult ja isepäiselt parteituks nii Nõukogude ajal kui ka praeguses vabas Eestis. Aastatel 1993 – 1999 oli ta lugupeetud linnakodanikuna Võru linnavolikogu liige. Aleksander Krull oli Võru linna aukodanik.

• Eesti Filmi andmebaas ENSV teenelise kultuuritegelase Aleksander Krulli 60.a. juubel (1982)
• Eesti Muuseumiühingu auliige

Foto - https://www.muis.ee/museaalview/976704

Foto - https://www.muis.ee/museaalview/1403171

Foto - https://www.muis.ee/museaalview/2023494

• abielu: 6.02.1970
• Võru kalmistu