Anton Õunapuu

Anton Õunapuu VR II/3 (7. november 1887 Vändra – 2. aprill 1919 Pitalova, Petserimaa) oli eesti sporditegelane, kergejõustiklane, võimlemis- ja ujumisõpetaja, eesti skautluse rajaja. Kalevlaste Maleva kuulipildujate roodu pealik Vabadussõjas.

• https://et.wikipedia.org/wiki/Anton_%C3%95unapuu
• sünd
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=353821
• surm http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1358.2.63:10?938,519,1341,114,0
• Anton Õunapuu VR II/3 (7. november 1887 Vändra – 2. aprill 1919) oli Eesti skaudiliikumise algataja. http://et.wikipedia.org/wiki/Anton_%C3%95unapuu
• Matmispaigad - kultuurimäelstised: http://register.muinas.ee/?menuID=burialplace&action=view&id=165
• PR K-P (Vana-Vändra) 1898-1933 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.1.584:85?425,3282,2124,... (isamaa eest võideldes langenud)
• surmakanne: Saaga TLA.1358.2.63:10?75,480,2300,168,0
• Sünniaeg uue kalendri järgi 7. november (vana kalendri järgi 26 oktoober) http://www.skaut.ee/?jutt=10156
• Leho Männiksoo "Anton Õunapuu ja meie" Eesti Skautide Ühing 2005
• --- Vändra alevi ja valla lehest oktoobrist 2007 loeme: Anton Õunapuu sündis 1887. aastal Vana-Vändra vallas Liivaoja talus taluperemehe pojana. Neli talve käis ta Vaki külakoolis, kolm Vändra kihelkonnakoolis. Klassijuhataja Anton Jürgenstein soovitas andekal noorukil jätkata õpinguid mõnes kõrgemas koolis, kuid isa arvas, et pojal pole rohkem koolitarkust vaja, peremeheametiks piisab sellestki. Isa ootamatu surm tõi aga Anton Õunapuu ellu pöörde. Pärast mõneaastast töötamist vallakirjutaja abina siirdus ta 1908. aastal Tallinna. Seal õnnestus tal Vastastikku Krediitühistusse kirjutaja koht saada ja tänu sellele oli võimalik minna õhtukursustele. Kodustele kirjutas ta nii: ,,Ma ei saa ju oma kolu tühjaks jätta, ma pean õppima – seni, kuni veel jõuan ja saan. Ma tegin ühe sakslasega ka kaupa, kes lubas mulle 10 kuuga keele selgeks teha. Ju ma ikka pean saama, kas käpuli või püsti.” ,,Kalevi “seltsi toetusel astus ta 1910. aastal vabakuulajana Helsingi Ülikooli Võimlemisinstituuti. Juba 1913. aastal lõpetas ta selle väga heade hinnetega kõikides ainetes. Võõrkeeltest oskas ta peale soome keele veel rootsi, vene, saksa, ladina keelt. Ta oli esimene diplomeeritud võimlemisõpetaja Eestis. Õpetas võimlemist Tallinna koolides, pidas loenguid rahvaülikoolis, viis õpetajatele läbi sõjalisi kursusi, asutas esimesed skaudirühmad kommertskoolis ja reaalkoolis, töötas treenerina spordiseltsis ,,Kalev”. 1917. a septembris loodi J.Pitka eestvedamisel Tallinna Omakaitse (1918. a Eesti Kaitseliit). ,,Kalevi” liikmetele tehti ettepanek moodustada omaette väeosa. Esimesed tuleristsed said kalevlased 27. dets dessandiga Loksale. Esimese suurema lahingu taganevate vägedega pidasid kalevlased 16. jaan 1919. a teisel pool Rakveret, kus Õunapuu sai haavata .Oma abikaasale, kellega ta alles 1918.a juunis oli laulatatud, ütles ta nii: ,,Kui terveks saan, lähen jälle.“ 2. aprillil 1919. a läks Õunapuu koos 25 mehega luurekäigule Bereznjuki külla Petserimaal. Taganevad enamlased andsid vahetpidamata tuld ja esimesena langes Õunapuu all hobune ja varsti ka ta ise. Surm oli silmapilkne. Mulda sängitati Anton Õunapuu 9. aprillil Vändra kalmistule. 1936.a suvel istutasid kalevlased Vändra kiriku juurde tema mälestuseks tamme. Eesti Skautide Ühing andis 1995. a välja raamatu ,,Anton Õunapuu ja meie“. Raamatus pöördutakse lugeja poole sõnadega: ,,Mis aga on see, mis sunnib paljusid tänapäeva noori unustama oma esiisade toodud ohvreid tulevaste põlvede nimel? Ilma nendeta ei oleks ju tänast päeva ega tänast elu. Ilma nendeta poleks saanud keegi oma unistusi teostamagi hakata...”.

                                                                                                           Hiie Piirsalu http://www.vandra.ee/FB/lk_5_ja_61.pdf

• Album "Eesti Vabadusristi kavalerid" Stockholm http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.285:356?1384,2014,857...
• http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?ima...