August Jakobson

August Jakobson (ametlikult Augustin Jakobson; 20. august (vkj)/ 2. september 1904 Kännu küla, Rääma vald, Pärnu kihelkond – 23. mai 1963 Tallinn) oli eesti kirjanik ning Nõukogude riigi- ja parteitegelane.

Jakobson oli pärit Pärnu Rääma töölisagulist, kus toimub ka ta raamatu „Vaeste-patuste alevi” tegevus. Pärast Pärnu ühisgümnaasiumi lõpetamist astus ta 1926. aastal Tartu ülikooli, mida ta siiski ei lõpetanud. Aastatel 1939–1940 oli ta Eesti kirjanike liidu ning hiljem (1944–1946 ja 1950–1954) ka ENSV kirjanike liidu esimees. Jakobson läks kaasa Nõukogude režiimi kehtestamisega Eestis (1940), sai kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetajaks, nimetati aastal 1945 ENSV teeneliseks kirjanikuks ja 1947 ENSV rahvakirjanikuks. Näidendite „Elu tsitadellis” (1946) ja „Võitlus rindejooneta” (1947) eest sai Jakobson esimese eesti kirjanikuna Stalini preemia. Ent 1939. aastal oli ta pälvinud ka toonases Eestis riigitruudusega seostatud presidendi auhinna. Jakobsoni kogutud teosed ilmusid 21 köites. Ta on kirjutanud romaane, novelle, lühiproosat ja näidendeid. Praeguseks on tema enimloetud teoseks ilmselt jäänud muinasjutukogu „Ööbik ja vaskuss” (1947). Tuntud on ka näidend „Elu tsitadellis” (1946), mille järgi valmis esimene Nõukogude Eesti mängufilm (1947).

• http://et.wikipedia.org/wiki/August_Jakobson
• http://erb.nlib.ee/?komp=b6465a9b&otsi=Jakobson%2C+August%2C+1904-1...

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...

• Viimne rahupaik (Kultuurilooline haud)