August Schönberg

August Schönberg (09./21.04.1892 - 10.12.1956)

SCHÖNBERG : EELK Kolga-Jaani kogudus Personaalraamat IV. Tähestik. Soosaare. ...; EAA.1285.1.653; 1881-1908 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.1.653:112?3,981,1958,365,0

• Matmispaigad - kultuurimälestised: Schönberg, August VR I/3, leitnant, 21.(vkj 09.)04.1892-10.12.1956, Advokaat, sõjaväelane
• Eesti ohvitserid 1918-1940
• Fotissüsteemis asub Augusti foto siin http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=697699
• 1912-1914 vabatahtlikuna Vene armees, 1914-1918 Sksm-l sõjavangis. 1918-1920 Vabadussõjas (sideohvitser kaitseministri juures). 1920-1924 riigivanema adjutant. 1931-1936 v-adv G. Poomi abi, a-st 1936 v-adv Tln-s. 1944 Rootsi, arhiivitööl Malmös
• http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=8278
• 1919 Allkiri Saaga ERA.957.16.1549:9
• Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/August_Sch%C3%B6nberg
• AUGUST HINDREKU (ka HENDRIK) p. SCHÖNBERG, VR I/3, leitnant (1924).
• https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona19570103.1.12&e...
• https://kivike.kirmus.ee/index.php?oid=2&module=400&op=3&pid=EKLA-1...

Sündis 21. (vkj. 9.) aprillil 1892 Paenasti vallas talupoja peres. Juba sama aasta sügisel liideti Paenasti, Soosaare ja Kolga-Jaani ühtseks Soosaare vallaks. Seetõttu on tema sünnikohana esitatud ka Soosaare valda. Esimesed eluaastad veetis Paenasti kandis, kuid peatselt siirdus pere Viljandi kihelkonda. Viljandi eeslinnas Kösti kandis möödus ka noorusiga. Jäi vallaliseks.

Omandas hariduse Viljandi linnakoolis ning lõpetas 1926 Tallinna linna ühisgümnaasiumi ja 1931 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Sõjalised teadmised sai 197. Lesnoi jalaväepolgu õppekomandos 1913 ning Alalisväe Ohvitseride Kursusel 1924–1925.

Astus septembris 1912 vabatahtlikult sõjaväkke ning määrati 197. Lesnoi jalaväepolku Sveaborgi Soomes. Lõpetas 1913. aastal selle õppekomando ning ülendati nooremallohvitseriks ja detsembris vanemallohvitseriks. Esimesest maailmasõjast võttis osa septembrist 1914, kui 6. roodu rühmaülemana läkitati rindele. Sai 2. novembril 1914 lahingus haavata ning langes sakslaste kätte sõjavangi, kust vabanes alles novembris 1918. Juba 1914. aasta septembris oli esitatud ohvitseri aukraadi saamiseks, kuid alles jaanuaris 1915, viibides sõjavangis, ülendati lipnikuks.

Jõudis 8. detsembril 1918 Saksamaalt Tallinna ning arvati Peastaabi juurde ohvitseride reservi. Jaanuari algul 1919 läkitati sõjaministri juurde sideohvitseriks. Sel kohal teenis kogu Vabadussõja perioodi. Veebruaris 1920 ülendati alamleitnandiks. Novembris 1922 nimetati see auaste ümber nooremleitnandiks.

Alamleitnant August Schönbergile annetati sõjaliste teenete eest Vabaduse Risti I liigi 3. järk, 40 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk. Sellele lisandus Prantsuse hõbemedal mõõkadega.

• https://dea.digar.ee/page/sotsialdemokratesu/1919/10/11/2

Juulist 1920 määrati sõjaministri isiklikuks adjutandiks ning oktoobrist läkitati peaministri adjutandiks. Vabariigi Valitsuses aset leidnud ametinimetuste muutumise tõttu sai temast detsembris 1920 riigivanema adjutant. Sel kohal teenis kuni 1924. aasta detsembri keskpaigani. Augustis 1925 vabastati sõjaväeteenistusest. Teenistus adjutandina tõi Eesti Punase Risti 3. järgu mälestusmärgi ning Soome Valge Roosi II ja I klassi ordeni.

Septembris 1924 läkitati ta Sõjaväe Ühendatud Õppeasutustesse Alalisväe Ohvitseride Kursustele, mille lõpetas juulis 1925. Kursustel õppimise tõttu oli ta küll riigivanema adjutandi kohustest vabastatud, kuid 1. detsembril 1924 asendas ta ajutiselt riigivanema adjutandi kohustes olevat kapten Hans Kurge. Kommunistide rünnaku tõttu riigivanema majale Toompeal tekkis segadus ning Sõjavägede Ülemjuhataja tõlgendas leitnant Schönbergi tegutsemist abi kutsumisel kui adjutandile sobimatut käitumist. 17. detsembril 1924 tagandas kindralleitnant Johan Laidoner oma käskkirjaga August Schönbergi riigivanema adjutandi kohalt. Kuna tagandamine kanti sisse ka tema teenistuslehte, pöördus Schönberg Riigikohtu poole. Riigikohus otsustas 21. septembril 1926, et riigivanema adjutant oli tsiviilteenistuses ja tema ametist vabastamise põhjus ei kuulu teenistuslehte kandmiseks.

Järgnevatel aastatel töötas Tallinnas vandeadvokaadina. Oli VRVÜ Tallinna osakonna liige, kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaste hulka.

Põgenes 1944. aasta sügisel Rootsi ning elas järgnevatel aastatel Malmös, kus oli kohalikus muuseumis arhiivitööline. Ühiskondlikult oli tegev EÜS-i Lõuna-Rootsi koondise esimehena.

August Schönberg suri 10. detsembril 1956 Malmö haiglas neeruhaigusse. Maetud Malmö Östra kalmistule.

EAA F.2100.N.1.S.15558; ERA F.31.N.5.S.1184; ERA F.495.N.7.S.5546; EELK Kolga-Jaani koguduse sünnikanne nr. 27/1892; EELK Kolga-Jaani koguduse personaalraamat 4:107; EELK Viljandi Pauluse koguduse personaalraamat 29:1757; Oma Maa 1926, nr. 112:1; Stockholms-Tidningen Eestlastele 1952, nr. 88:1; Välis-Eesti 1956, nr. 25:11; Stocholms-Tidningen Eestlastele 1956, nr. 298:1; Teataja 1957, nr. 2:6. http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=136&op=body