Carl Wilhelm Count von Toll

http://de.wikipedia.org/wiki/Karl_Wilhelm_von_Toll

https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Wilhelm_von_Toll

http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00...

a. Arroküll(Aruküla), Raasiku, Harjumaa, Estland. Seit 1814 Frhr. und seit 1829 Graf von Toll. Autasud: d. St. Andreas D. mit Brillanten und d. St. Georg D. 2. Kl. für d. Türkenkrieg v. 1828-29.

Krahv Karl Wilhelm Toll (1777–1842) sündis Läänemaal Keskvere mõisas, mis kuulus tema emapoolsele vanaisale. Ta astus noorelt õppima 1. kadetikorpusesse. Seal sai temast tulevase kindralfeldmarssali Goleništšev-Kutuzovi lemmikõpilane. Pärast lõpetamist astus ta 1797. aastal porutšikuna armeesse teenima. Ta võttis osa Suvorovi juhitud Vene armee Itaalia ja Šveitsi sõjakäikudest. Sellel ajal tutvus Toll keiser Paul I venna suurvürst Konstantin Pavlovitšiga; neist said sõbrad. Sõjas Napoléoniga paistis ta välja Austerlitzi lahingus (1805). Tolli sõjatee jätkus Vene-Türgi sõjas. 1812. aasta Isamaasõja alguseks oli temast saanud juba polkovnik. Pärast seda, kui Vene armee ülemjuhtajaks määrati Kutuzov, nimetati Toll kogu väliarmee kindralkortermeistriks. Vapruse eest Borodino lahingus annetati talle Püha Georgi IV klassi orden. 1812. aasta lõpul anti talle kindralmajori aukraad. Ta tegi järgnevalt kaasa vene armee lahingud Napoléoni vastu, mis päädisid Pariisi vallutamisega. Pärast sõda jätkus tema karjäär tõusujoones. 1823. aastal sai temast keiser Aleksander I kindraladjutant. 1825. aastal võttis ta osa dekabristide ülestõusu mahasurumisest ja järgmisel aastal anti talle jalaväekindrali aukraad. Vene-Türgi sõjas otsustas just tema tegevus sõja saatuse. 1830. aastal nimetati ta Riiginõukogu liikmeks. Viimast korda osales ta sõjategevuses kui 1831. aastal puhkes Poolas ülestõus. Selle mahasurumise ajal oli ta ajutiselt isegi kogu Vene armee ülemjuhataja. Seejärel läks ta armeeteenistusest erru ja 1833. aastal nimetati ta Vene teedeministriks. 1836. aastal sai temast Teaduste Akadeemia auliige. Ta suri Peterburis, kuid toodi Eestimaale ja maeti Arukülla. Kaasaegsete arvates oli krahv sädelev ja mitmekülgsete omadustega isiksus, haritud, kindla ja ülla iseloomuga. Olles küll hingelt tuline ja julge, suutis ta end siiski lahingus talitseda ja ta võis olla siis külm nagu jää. Teda hinnati, kuna ta oli tagasihoidlik ja omakasupüüdmatu.

http://cadethistory.ru/tol-karl-fedorovich

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0%BE%D0%BB%D1%8C,_%D0%9A%D0%B...