Eduard (Arkadi) Mõttus

Eduard Mõttus sündis 5. 04.1906 Võrumaal, endises Vana-Roosa vallas (praegu Rõuge v) Sadrametsa külas. Talupidajate Juhan ning Anna Mõttuse peres oli kolm poega ning üks tütar. Noorim poeg Eduard sai alghariduse Ristemäe külakoolis. Hiljem lõpetas Rõuge kihelkonnakooli ja sai kooliõpetaja kutse. Eesti sõjaväes teenides paistis ta silma korrektsuse ja distsiplineeritusega ning valiti allohvitseride kooli, mille lõpetas 1927 ja suunati Pärnumaale piirivalve teenistusse. Eduard abiellus Miralda Kasemetsaga 24.01.1941. Nad hakkasid elama Jäärjas ning 01.02.1941 töötas Eduard kordoniülemana. Seoses Saksa okupatsiooniga kaotati Eesti-Läti piir ja Eduard viidi üle politseiteenistusse. 23.03.1943 sündis esimene laps, tütar Enda.

1944. a oktoobris soovitasid sõbrad Eduardil Rootsi põgeneda. Nad olid isegi kohvrid ja pakid valmis pannud. Eduard võttis kahe käega kinni ukse ülemisest piidast ja ütles: “Kulla poisid, kulla Mirr (naine), kui meie kõik siit ära läheme, kes siis Eestit kaitsma jääb?” Venelased lennutasid lennukitelt ähvardavaid lendlehti riigitöötajate ja nende perede kohta. Otsustati minna Võrumaale sugulaste juurde. 1,5aastane tütar Enda jäeti Saulepisse vanaema ja vanaisa juurde. See oli talle viimane kord näha oma isa…. Tema vanemate jaoks algas metsavenna elu, mis kestis 9 aastat. Põhiliselt varjati kahekesi. Abistajateks olid sugulased, sõbrad ja metsavaht. Punkris elades sündis neile 25.08. 1945 tütar Ilme. Pisitütar haigestus tiiskusse ja viidi 1946. a tädi Elfride Tõnissoni juurde Soeva. See aga ei päästnud. Tütrekene suri 1947.

Saatuslik sünnipäev

Miralda oli sündinud 23.07. 1918. Tema 35. sünnipäeva taheti ühe sõbra-abistaja juures tähistada. Eduard oli justkui halba aimates tundnud end halvasti, kuid et oli kokku lepitud, otsustati minna. Jalutades mööda metsasihti Pähni vana taimeaia lähistel, märkasid nad, et metsas on auto, kuhu laetakse peale küttepuid. Tagasi pöörata oli hilja. Neid oli nähtud. Eduard ütles igaks juhuks naisele, et kui midagi peaks juhtuma, siis jookse sina kiiresti minema, sest sind on lapsele rohkem vaja. Küll mina rahulikult asjad korda ajan. Küttepuid laadisid Antsla rajooni julgeoleku ülem Karl Tulp ja autojuht Paul Sirel. Eduardil kästi seista ja nõuti dokumente. Miralda andis jalgadele valu. Eduard püüdis põgeneda, kuid teda tulistati. Koheselt kärgatas teine lask ja 5-7 minuti pärast kolmas. Kõva kisa ja paugutamist oli kuulnud ka läheduses viibinud metsavaht Teodor Rohtla, kes neid väga palju aidanud oli. Lasud kostsid ära ka läheduses asuvasse isatallu. Tütar Enda oli tol päeval Pärnus tädi Mirdi Lepiku juures.

Ohvriks vale Mõttus?

Eduard Mõttuse laip viidi Antslasse ja pandi rahvale nädalaks ajaks vaatamiseks välja. KGB taris sunniviisiliselt laipa ära tundma Sadrametsas elava venna Peetri, kes aga ei tohtinud oma venda ära tunda... Kuhu Eduard Mõttus maeti, ei ole tänaseni teada. Tekib küsimus, miks ei visatud Eduard Mõttust haavatuna auto peale, vaid tapeti? KGB on väljastanud viis erineva kuupäevaga ja surmapõhjusega surmatunnistust. Enda pani ükskord need paberid julgeolekus lauale ja küsis otse, et no öelge ometi, mitu isa mul siis on? 1992. aastal, üritades isa hauakohta teada saada, anti aga Võru julgeolekus mõista, et ohvriks oli sattunud vale Mõttus. Võrumaal oli Mõttuseid palju ning olevat otsitud hoopis sama perekonnanimega varast… http://kultuur.elu.ee/ke469_ristideta_hauad.htm

• http://kultuur.elu.ee/ke481_ahun.htm
• http://kultuur.elu.ee/ke483_pumper.htm

1953. aasta 23. juulil hukkasid KGB käsilased metsavenna ja endise Eesti Vabariigi piirivalvuri Eduard Mõttuse. Talle sai saatuslikuks abikaasa 35. sünnipäev, mida mindi tuttava juurde tähistama. Riigitöötajana oli Eduard Mõttus üks paljudest, keda Nõukogude julgeolek taga otsis. Jalutades läbi Pähni metsa, nägid nad vana taimeaia lähedal autot, kuhu laadisid küttepuid Antsla rajooni julgeolekuülem ja tema autojuht. Töötegijad märkasid ka Mõttuseid. Eduard käskis naisel metsa pageda, ise aga lootis vahejuhtumi rahulikult lahendada. Paraku lõppes vahejuhtum kurvalt: Eduard Mõttus mõrvati [2]. Pikka aega tähistas umbkaudset tapakohta must puurist, mille oli siia asetanud kohalik elanik ja Roosa metskonna kauaaegne metsaülem Vello-Taivo Denks. 2002. aastal asendati rist mälestuskiviga. http://www.eestiloodus.ee/artikkel1499_1476.html

http://metsavennad.ee/rouge/muu/isik/eduard_mottus

sünd vkj 23.3.1906