Elsa Maasik (23. juuli 1908 Vastseliina vald – 30. september 1991) oli eesti ooperilaulja (sopran).

• Foto Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis: Elsa Maasik, portree, ca 1940 (J. & P. Parikas)
• sünd
• http://et.wikipedia.org/wiki/Elsa_Maasik
• https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%B0%D0%B7%D0%B8%D0%BA,...
• Elsa Maasik http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?id=128182
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.254:68
• https://virtuaalne.ajaloomuuseum.ee/maaligalerii/?isik=169
• Viimne rahupaik (Kultuurilooline haud)

Elsa Maasik sündis 23. juulil 1908. a. Kaagu talus, muusikalembeses peres. Kodutalus oli kõigil hea lauluhääl ja laulu võis seal tihti kuulda. Kui Elsa suuremaks sirgus laulis ka tema, laulis kodus ja karjas. Isa Paul oli leebe inimene, oma igapäevast tööd tegi ta armastusega ja oskas selle ka oma lastele köitvaks ja huvitavaks muuta. Nii õppisid lapsed tundma töörõõmu, mitte aga töösundust. Elsa isa oli hea pillimees, mängis lõõtsa ja kontrabassi, käis ka Vastseliinas muusikat tegemas. Õpetaja Saarniidu eestvedamisel oli Vastseliina muusikaelu heal järjel, tegutsesid koorid, puhkpilliorkester ja väikesed instrumentaalansamblid. Isa võttis proovidest usinasti osa. Ema, Ella Helene, oli väga töökas, tagasihoidlik ja ääretult aus inimene. Need omadused pärandas ta ka oma lastele. Kooliteed alustas Elsa Vastseliina algkoolis, kus laulis õpetaja Undritsa juhatusel lastekooris. Vaatamata majanduslikele raskustele, panid ärksad vanemad Elsa edasi õppima Võru Gümnaasiumi. Eelviimases klassis laulis Elsa väikese orkestri saatel ooperikatkendi. Sellesse aega langes ka esimene esinemine avalikkuse ees. Ta laulis oma armastatud õpetaja Juhan Saarniidu poolt Tsolli algkoolis korraldatud tuluõhtul, mille sissetulek läks koolile klaveri ostuks. 1927. a. lõpetas Elsa gümnaasiumi. Võru õpetajate soovitusel suundus ta laulu õppima Tallinna Vironi erastuudiosse. Vironi oli tugev pedagoog, ta sai aru, et erastuudiost on Elsale vähe ja soovitas pöörduda Aleksander Arderi poole Tallinna Konservatooriumis. Arderi klassi üleminekul kerkisid üles majanduslikud raskused. Aastatepikkune õppimine konservatooriumis oli palju kallim kui tunnid erastuudios. Neid väljaminekuid isatalu 4 hektarit katta ei suutnud. Tenno Vironi tegi oma õpilasele julge ettepaneku anda ühine kontsert Võrus. Saadud rahast jätkuski esimese aasta õppemaksuks ja jäi elamisekski. Elsa õppis ka näitekunsti, võttis osa draamastuudio poolt avatud ooperiklassi õppetööst, kus õpetati kirjandust, lavapraktikat, muusika- ja teatriajalugu, liikumist. Kahjuks aasta pärast klass suleti. Materiaalne olukord oli väga raske. Konservatoorium maksis küll hea õppimise eest stipendiumi ja andis 'priid lõunad', kuid kodusele abile polnud loota. Tuli hoopis abistada nooremaid vendi ja õde, kes õppisid Valgas ja Võrus. Suviti teenis Elsa päevilisena taludes, talvel pidas linnas 'passija', pesunaise või lastepreili ametit. Elsa tundis, et tema lavaline ettevalmistus muusikalisega võrreldes jäi väga tagasihoidlikuks ning seetõttu püüdis ta end täiendada näitekunstis, otsides rakendust teatris. 1931. aastal Viljandi teatris 'Ugala', seejärel Narva teatris. Siis ta keeldus, ei tahtnud õpinguid katkestada. Ometi võttis ta vastu ettepaneku Pärnu 'Endlast' 1932. aastal. Läks aastaks, jäi aga kolmeks hooajaks. Temast sai primadonna. Operetis oli ta ainuke professionaalse haridusega laulja, kõrgemal igasugust konkurentsi. Sõnalavastustes oli Elsa täielik algaja, kuid kohanes kiiresti. Tegi kaasa paljudes lavastustes. 1935. a. lahkus E. Maasik 'Endlast' ja veel samal aastal lõpetas ta kon- servatooriumi. Kohe avanesid Elsa Maasikule järgmise teatri uksed, pakkudes primadonna krooni 'Vanemuises'. Aasta hiljem sai Elsa Maasiku laul tunnustuse osaliseks Viinis toimunud rahvusvahelisel konkursil. 1939. aastal täiendas ta end laulu alal Itaalias. Järgnevad traagilised aastad eesti rahva elus katkestasid laulja sidemed Lääne kultuurimaailmaga. Alates 1935. aastast töötas E. Maasik ooperi- ja operetisolistina 'Vanemuises', aastatel 1942-1963 'Estonias'. Tervelt 30 hooaega töötas ta kutselisel laval. 22 aastat oli ta laulupedagoogiks, viimati Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Täiesti iselaadsed, südamlikud ja püsivad sidemed on olnud E. Maasikul Võrumaaga. Pingsa teatritöö ja kontserditegevuse kõrvalt leidis ta alati aega tulla esinema võrumaalastele ja seda enam, et tema armastatud vend Artur laulis Võru meeskooris, oli pikka aega selle koori juhatuse esimees. Pärast raskeid sõjaaastaid selgus, et Elsa oli jäänud oma paljukannatanud sünnimaale ja tulnud Tallinnast sõjapakku sünnikohta Kaagule. 1944. aasta augustis alustas jälle tööd Kandle teater. Elsa Maasiku esimene sõjajärgne etteaste sai teoks Võrus 12. septembril koos Jaroslavlist Võrru jõudnud kunstiansamblite brigaadi liikmete Ants Lauteri, Paul Pinna, Ilmar Tammuri, professor Aleksander Arderi ja teistega. Sama aasta lõpus jätkas Elsa Maasik tööd 'Estonias' ooperi- ja operetisolistina.

Külalisetendused Elsa Maasiku esinemisi teatrites külalislauljana ei toimunud just sagedasti. Vanemuises töötades mõned etendused 'Estonias' ja vastupidi, kunstidekaadil 1956. Moskvas ja Kiievis 1958. aastal. Riia ooperiteatriga kujunesid aga sidemed nii püsivaks, et 20. jaanuaril 1959. aastal pühitseti seal omapärast juubelit. Sel päeval andis Elsa Maasik Riias oma 50. külalisetenduse. Märgiti veel kolme tähtpäeva: 30 aastat ooperilauljatee algusest, 50. sünnipäev ja 20 aastat esimesest külalisetendusest Riias. Kõike seda tähistasid lõunanaabrid suure pidulikkusega. Läti NSV Ülemnõukogu Presiidium õnnitles Elsa Maasikut aukirjaga ning trükis ilmus päevakohane brožüür. 23. juunlil 1968. aastal tähistati Võru 'Kandles' suure pidulikkusega E. Maasiku 60. sünnipäeva. Ürituse eestvedajaks oli naiskoor 'Kannel'.

Kontserditegevusest Regulaarsed kontsertesinemised algasid juba Pärnus. E. Maasik võttis agaralt osa Mihkel Lüdigi korraldatud rahvakontsertidest 'Endla' saalis. Tartus olid segakavaga kontserdid ülikooli aulas, kirevad õhtud 'Vanemuises'. Kaalukaim esinemine oli Tubina poolt juhatatud sümfooniakontsert, mille kava koosnes Tšaikovski loomingust. Elsa Maasiku kontserttegevus oli pikka aega seotud Riikliku Akadeemia Meeskooriga. Ta tegi kooriga kaasa ka mitmeid ringreise. Kõige rohkem jäid meelde Moskva 'vallutamine' RAM-i poolt 1946. aasta kevadel, maaliline novembrireis mööda senitundmatuid linnu Krimmis, Kaukaasias, Moldaavias 1950-ndal ning ehtne vene talu 1952. aasta hangedesse uppunud Pensas, kütmata saali ja tuliste aplausidega. 1962. detsembris toimus ringreis Filharmoonia puhkpillikvintetiga marsruudil: Oktjabrsk, Ufaa, Kuibõrev, Kaasan, Jošaar-Ola, Iževsk.

Riiklikud autasud ja aunimetused

1945 - Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus 1946 - orden 'Austuse märk' 1950 - tööpunalipu orden 1952 - ENSV Riiklik preemia Armu osa täitmise eest E. Kapi ooperis 'Vabaduse laulik' 1952 - ENSV rahvakunstniku aunimetus 1956 - Lenini orden 1958 - ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri seoses 50. sünnipäevaga 1959 - Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri seoses tähistamisega Riia Ooperi- ja Balletiteatris. 1970 - ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri seoses V.I. Lenini 100. sünnipäevaga. Elsa Maasik suri 30. septembril 1991. aastal. 1998. aastal.

Võrumaal Vastseliina vallas Kaagu külas avati mälestuskivi Estonia teatri kauaaegsele solistile ja laulupedagoogile Elsa Maasikule (23. VII 1908 -- 30. IX 1991). Mälestuskivi, mis tähistab Elsa Maasiku sünnikohta, avati laulja 90. sünniaastapäeval. Kodupaigast võrsunud laulja mälestuse jäädvustamine sai teoks tänu sugulaste ettevõtlikkusele ning Vastseliina vallavalitsuse, rahvamaja ja kiriku toetusele. Mälestuskivi valmis kohalikus kivitööstuses, Piusakivi ASis. Katte eemaldasid Vastseliina vallavanem Raul Tohv ja Elsa Maasiku õetütar, Estonia kooriartist Kaja Sildna. Mälestuskivi õnnistas kirikuõpetaja Toivo Hollo. Elsa Maasikut meenutasid tema õde Magdalena Solbaja ja Võru kauane kultuuritegelane Aleksander Krull. Püsivad ja südamlikult kodused olid Elsa Maasiku suhted Võrumaaga. Eriti tihedad olid ta sidemed Võru meeskooriga, kus koori juhatuse esimeheks oli Elsa Maasiku vend Artur Maasik. Suurejooneline oli Elsa Maasiku 60 sünnipäeva tähistamine Võrus juubilari osavõtul. Mälestuskivi avamisel helises Elsa Maasiku sopran taas Kaagul: lindilt kandusid kuulajateni Butterfly aaria Puccini ooperist "Madame Butterfly", Violetta aaria Verdi ooperist "Traviata" jt. Pärast mälestuskivi avamist oli Vastseliina kirikus kontsert, kus sopran Kaie Konrad ning Tiia Tenno orelil ja Uku Ratas metsasarvel kandsid ette Bachi, Mozarti, Francki, Schuberti ja Võrumaaga seotud helilooja Kuldar Singi heliteoseid.

                                                                     Liina Valper  

lapsepõlv Vastseliina-mail Külaorul, Vologda-lähedases Maslennikovide mõisas veedetud aastad, 1920. a pöördumine tagasi Vastseliinasse, õpingud jpm