Endel Vei

VEI, Endel, Juuli, s. 1926 Järvamaa Särevere v., 2 kl., talupoeg, arr. 03.03.51 elas illegaalselt, trib. 28.06.51 §58-1a, 58-11, 58-8; surmaotsus. Metsavend. [ar 26259] http://okupatsioon.ee/et/2015-01-15-14-20-17/145-v1-1998

Raamat: Vere maitse / Martin S. Kull. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2016.

Endel Vei, metsavend, hüüdnimega Kapten. Endel Vei oli ümbruskonna staažikamaid metsavendi. Kuni 1944. aastani elas ja töötas ta oma vanaema Maria Vei talus. Kuid siis saabus kardetud kutse Saksa sõjaväkke, milles seisis, et mees peab ilmuma Tallinna värbamispunkti. Järgnenud arstlik komisjon tunnistas mehe rivikõlblikuks ning ta saadeti järgmisel päeval Kloogale, kus pidi toimuma väljaõpe. Sealt ta põgenes metsa. Kuna ligiduses oli Paldiski-Tallinna raudtee, õnnestus tal juhusliku rongiga Tallinna tagasi sõita ning sealt otse koju. Õigemini – metsa, kuhu jäi rettu Nõukogude vägede saabumiseni. Kui sakslased olid minema aetud, seisis Endel Veil paraku kohe ees uus mobilisatsioon – nüüd juba Vene sõjaväkke. Ka sellega ei tahtnud ta kaasa minna ning otsustas hakata end varjama. 1944.a. sügisest kuni 1945. a. kevadeni redutas ta oma vanaema Maria Vei talus karjakülas. Endel Vei oli õigupoolest kogu oma varjamise ajal vanaema talus sage külaline, kus käis pea iga kuu ka tema ema Julia Vei, kes poega koos Endli vanaemaga nii toiduainete kui kõige muu vajalikuga ennastsalgavalt toetas. Metsaelu aastail oli Vei saanud kahel korral haarangu ajal haavata, kuid mõlemal korral pääsenud. Aastatel 1948-1950 kevadeni elas Vei kokku Karjakülas elanud Salme Allikaga, kes siis arreteeriti. Endel Veid toetasid toidukraamiga pikemat aega ka tema sõbra Endel Rehe vanemad, kelle pool metsavennad aeg-ajalt peatusid. 26. veebruaril 1951 arreteeriti Türi rajoonis Karjakülas Meeta Pärnapuule kuulunud Linnussaare talus Endel Vei ja Elmar Rehe. Kuna mehed tabati ootamatult, siis mingit vastupanu nad haarangulistele osutada ei saanud. 1951.a. 26.-28. juulini toimunud tribunali istungil oli süüdistatavaid 8 inimest, nende hulgas Endel Vei. Istung oli kinnine, ilma süüdistaja ja kaitsjata. Endel Vei mõisteti surma. Vei jt. Otsused edasikaebamisele ei kuulunud, 18. oktoobril 1951 lükkas ülemkohus tagasi ka armuandmispalve, andes ühtlasi käsu represseerida kõik „kodumaa reeturite“ täisealised perekonnaliikmed.