Guido von Samson-Himmelstiern

Korporatsiooni "Livonia" vilistlane Hermann Gideon (Guido) von Samson-Himmelstjerna (ka Guido Samson von Himmelstiern ; 18. jaanuar 1809 Kooraste – 18. jaanuar 1868 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.

Guido von Samson sündis Vana-Piigaste ja hilisema Rõuge mõisniku Karl Hermann Christer von Samsoni (1777–1858) pojana.

Ta õppis Tartu ülikoolis 1826–1834, tudeeris ka Berliini, Viini ja Würzburgi ülikoolis. Töötas Tartu ülikoolis riikliku meditsiini professorina 1845–1868. [1]

Ta oli 1865–1868 Tartu ülikooli rektor ja 1862–1868 Eesti Looduseuurijate Seltsi president.

Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Guido_Samson_von_Himmelstiern

Kultuurilooline haud - http://www.tartu.ee/index.php?page_id=1443&lang_id=2&menu_id=6&lotu...

Korporatsiooni "Livonia" vilistlane Hermann Gideon (Guido) von Samson-Himmelstjerna (ka Guido Samson von Himmelstiern ; 18. jaanuar 1809 Kooraste – 18. jaanuar 1868 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.

Guido von Samson sündis Vana-Piigaste ja hilisema Rõuge mõisniku Karl Hermann Christer von Samsoni (1777–1858) pojana.

Ta õppis Tartu ülikoolis 1826–1834, tudeeris ka Berliini, Viini ja Würzburgi ülikoolis. Töötas Tartu ülikoolis riikliku meditsiini professorina 1845–1868. [1]

Ta oli 1865–1868 Tartu ülikooli rektor ja 1862–1868 Eesti Looduseuurijate Seltsi president.

Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Guido_Samson_von_Himmelstiern

Kultuurilooline haud - http://www.tartu.ee/index.php?page_id=1443&lang_id=2&menu_id=6&lotu...

Hermann Gideon (Guido) von Samson-Himmelstjerna (ka Guido Samson von Himmelstiern; 18. jaanuar 1809 Kooraste – 18. jaanuar 1868 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.

1837 astus ta Venemaa mereväkke ja hakkas töötama Peterburis oleva Kalinkini haiglas ordinaatorina. 1838–41 tegi ta neli välisreisi laeval Oranienbaum ja aurufregatil Bogatõr. 1843 ülendati ta vanemordinaatoriks ja nimetati Brest-Litovski Aleksandri kadetikorpuse vanemarstiks. Samal aastal avaldas ta Berliinis monograafia "Beobachtungen über den Scorbut, vorzüglich in pathologisch-anatomischer Beziehung" ("Tähelepanekud skorbuudi, eriti selle patoloogia ja anatoomia kohta").

1856–1858 koostas ta koos silmaarst Georg von Oettingeniga rohkem kui 650 tuhande Liivimaa elaniku silmahaigusi ja pimedust käsitleva statistilise uurimuse "Populäre Anleitung zur Pflege und Behandlung der unter der ländlichen Bevölkerung in den Ostseeprovinzen Rußlands, insbesondere in Livland am häufigsten vorkommenden Augenkrankheiten" ("Ülevaade Venemaa Balti provintside, eriti Liivimaa maaelanikkonna silmade hooldusest ja nende seas levinud silmahaiguste ravist").

Ta oli 1865. aastast kuni surmani Tartu ülikooli rektor ja 1862. aastast kuni surmani Eesti Looduseuurijate Seltsi president.

Ta oli aastatel 1851–1858 Tartu tsensor ja aastast 1858 Rõuge mõisnik.