Historical records matching Harri Moora
Immediate Family
-
wife
-
son
-
son
-
daughter
-
daughter
-
son
-
daughter
-
father
-
mother
-
sister
-
brother
-
sister
About Harri Moora
- http://et.wikipedia.org/wiki/Harri_Moora
- http://en.wikipedia.org/wiki/Harri_Moora
- http://www.famousbirthdays.com/people/harri-moora.html
- Harri Moora (March 2, 1900 – May 2, 1968) was an Estonian archaeologist. He was a recipient of the national Cross of Liberty.
- https://www.flaj.ut.ee/en/history
- http://www.vooremaa.ee/luua-kodukandilood-said-kaante-vahele/
- Harri Moora VR II/3 (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald (Palamuse kihelkond) – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja akadeemik. Töötas aastast 1947 kuni surmani Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis arheoloogia- (aastast 1958 arheoloogia ja etnograafia) sektori juhatajana. Oli 1936 - 50 Õpetatud Eesti Seltsi esimees ja aastast 1958 Rahvusvahelise Esi- ja Varase Ajaloo Teaduste Liidu Alatise Nõukogu liige. Moora oli eesti muinasteaduse silmapaistvaim arendaja, uurinud Baltimaade rauaaega, eesti ja naaberrahvaste etnilist ajalugu ja ühiskondlik - majandusliku korra arenemist.
- Allikas: http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/8823529e9abcde58422568d2003...
- Haua asukoht Raadi kalmistul
- Katkend H. Moora mälestusteraamatust (ilmunud Eesti Päevalehes) http://www.epl.ee/artikkel/244476
- Sünniaeg vana kalendri järgi 18. veebruar 1900
- Sünd: SaagaEAA.1261.1.650:252
- EELK Palamuse PR XIII 1835-1939 Saaga EAA.1261.1.649:38?592,763,855,83,0
- Eesti üliõpilaste seltsi "Veljesto" liige. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=736236
- Matrikkel http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=820&_xr=eN...
- Saaga EAA.1261.1.197:31?1092,445,340,747,-90
- Katkend Arnold MAtteuse eluoost, koostanud Joonas Kiik. http://www.korpugala.ee/dokumendid/kiik.htm#appel1
- "Alates samast 1914. aastast õppis Matteus Tartu Reaalkoolis, mis oli tollal paduvenekeelne õppeasutus. Kooli ruumides oli eesti keel keelatud, karistusena võidi näiteks pühapäeval kuni kuueks tunniks kinni jätta. Koolis õppis palju ettevõtlikku rahvast – tuntuimad neist ehk Harri Moora ja Erni Hiir –, kellele pealesunnitud venekeelsus vastukarva oli. Eesti noormeestele tekkis idee palgata omal kulul eesti keele õpetaja. Direktor keelas aga asja ära ning õppimisvõimalusi tuli mujalt otsida. Nii sattus Matteus koos paljude teiste reaalkooli ja Aleksandri gümnaasiumi kasvandikega Johannes Aaviku keeletundidesse kommertsgümnaasiumis. Siit ka Aaviku keeleuuenduse mõju Matteuse ja tema koolikaaslaste hilisematele kirjatöödele.
Tartu koolinoorte põrandaalune ühing, millest hiljem sai Eesti Noorsoo Rahvuslik Liit, andis tollal välja omakirjastuslikku almanahhi, mille keeleline nõustaja oli samuti Aavik. Ajakiri ilmus ühes eksemplaris kuus kuni kaksteist korda aastas ja levis salaseltsi liikmete seas – neid oli kolm-nelikümmend – käest kätte. Juba mainitud koolivendadest kirjutas Harri Moora tõsisemaid artikleid ja juhtkirju, Erni Hiir ja Matteus aga tegelesid luulega. Matteuse enda sõnutsi olevat Hiir tema luuleandi kadestanud.
Lisaks kirjastustegevusele pidasid noored vaidluskoosolekuid vabama korraga Treffneri gümnaasiumis. Nende kõneluste käigus kujunes välja kaks suunda: realistide ja kommertskooli rahvuslik ning treffneristide sotsialistlik. Tegu polnud siiski mitte selgete poliitiliste veendumuste, vaid pigem oludest tingitud eelistustega.
1917. aastal hakkasid ajad muutuma ja 19. märtsil asutati ametlikult Eesti Noorsoo Rahvuslik Liit. Liidu juhatusse valiti Johannes Aaviku, August Annisti, Harri Moora ja Albert Kivika kõrval ka Arnold Matteus. Tema tegeles asjaajamisega, mida ülemaalises ühingus ohtrasti jagus. Johannes Aaviku eestvõttel kasvatas Rahvuslik Liit eesti kooliõpilasi isamaalises vaimus. Vabadussõja algupäevil käis liidus kõnelemas tolleaegne vabatahtliku kaitseliidu juht Julius Kuperjanov – seik, millest on juttu ka Albert Kivika romaanis «Nimed marmortahvlil». "
"13 eestlast külastas prof.Moorat". Vaba Eestlane (Toronto : 1952-2001) nr.94 | 30. november 1957 | lk 3 : http://dea.nlib.ee/v4/fullview.php?pid=s157897&nid=175179&frameset=1
- Tartu elanike nimekirjad 1938 Hermanni tn 8 Saaga ERA.4414.2.276:24?262,3209,1014,383,0
Haud - https://pitkarelvavennad.ee/vabadusristi-kavalerid-tartumaa-kalmist... - nr. 33.
Isikust Harri Moora (eesti)
- http://et.wikipedia.org/wiki/Harri_Moora
- http://en.wikipedia.org/wiki/Harri_Moora
- http://www.famousbirthdays.com/people/harri-moora.html
- Harri Moora (March 2, 1900 – May 2, 1968) was an Estonian archaeologist. He was a recipient of the national Cross of Liberty.
- https://www.flaj.ut.ee/en/history
- http://www.vooremaa.ee/luua-kodukandilood-said-kaante-vahele/
- Harri Moora VR II/3 (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald (Palamuse kihelkond) – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja akadeemik. Töötas aastast 1947 kuni surmani Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis arheoloogia- (aastast 1958 arheoloogia ja etnograafia) sektori juhatajana. Oli 1936 - 50 Õpetatud Eesti Seltsi esimees ja aastast 1958 Rahvusvahelise Esi- ja Varase Ajaloo Teaduste Liidu Alatise Nõukogu liige. Moora oli eesti muinasteaduse silmapaistvaim arendaja, uurinud Baltimaade rauaaega, eesti ja naaberrahvaste etnilist ajalugu ja ühiskondlik - majandusliku korra arenemist.
- Allikas: http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/8823529e9abcde58422568d2003...
- Haua asukoht Raadi kalmistul
- Katkend H. Moora mälestusteraamatust (ilmunud Eesti Päevalehes) http://www.epl.ee/artikkel/244476
- Sünniaeg vana kalendri järgi 18. veebruar 1900
- Sünd: SaagaEAA.1261.1.650:252
- EELK Palamuse PR XIII 1835-1939 Saaga EAA.1261.1.649:38?592,763,855,83,0
- Eesti üliõpilaste seltsi "Veljesto" liige. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=736236
- Matrikkel http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=820&_xr=eN...
- Saaga EAA.1261.1.197:31?1092,445,340,747,-90
- Katkend Arnold MAtteuse eluoost, koostanud Joonas Kiik. http://www.korpugala.ee/dokumendid/kiik.htm#appel1
- "Alates samast 1914. aastast õppis Matteus Tartu Reaalkoolis, mis oli tollal paduvenekeelne õppeasutus. Kooli ruumides oli eesti keel keelatud, karistusena võidi näiteks pühapäeval kuni kuueks tunniks kinni jätta. Koolis õppis palju ettevõtlikku rahvast – tuntuimad neist ehk Harri Moora ja Erni Hiir –, kellele pealesunnitud venekeelsus vastukarva oli. Eesti noormeestele tekkis idee palgata omal kulul eesti keele õpetaja. Direktor keelas aga asja ära ning õppimisvõimalusi tuli mujalt otsida. Nii sattus Matteus koos paljude teiste reaalkooli ja Aleksandri gümnaasiumi kasvandikega Johannes Aaviku keeletundidesse kommertsgümnaasiumis. Siit ka Aaviku keeleuuenduse mõju Matteuse ja tema koolikaaslaste hilisematele kirjatöödele.
Tartu koolinoorte põrandaalune ühing, millest hiljem sai Eesti Noorsoo Rahvuslik Liit, andis tollal välja omakirjastuslikku almanahhi, mille keeleline nõustaja oli samuti Aavik. Ajakiri ilmus ühes eksemplaris kuus kuni kaksteist korda aastas ja levis salaseltsi liikmete seas – neid oli kolm-nelikümmend – käest kätte. Juba mainitud koolivendadest kirjutas Harri Moora tõsisemaid artikleid ja juhtkirju, Erni Hiir ja Matteus aga tegelesid luulega. Matteuse enda sõnutsi olevat Hiir tema luuleandi kadestanud.
Lisaks kirjastustegevusele pidasid noored vaidluskoosolekuid vabama korraga Treffneri gümnaasiumis. Nende kõneluste käigus kujunes välja kaks suunda: realistide ja kommertskooli rahvuslik ning treffneristide sotsialistlik. Tegu polnud siiski mitte selgete poliitiliste veendumuste, vaid pigem oludest tingitud eelistustega.
1917. aastal hakkasid ajad muutuma ja 19. märtsil asutati ametlikult Eesti Noorsoo Rahvuslik Liit. Liidu juhatusse valiti Johannes Aaviku, August Annisti, Harri Moora ja Albert Kivika kõrval ka Arnold Matteus. Tema tegeles asjaajamisega, mida ülemaalises ühingus ohtrasti jagus. Johannes Aaviku eestvõttel kasvatas Rahvuslik Liit eesti kooliõpilasi isamaalises vaimus. Vabadussõja algupäevil käis liidus kõnelemas tolleaegne vabatahtliku kaitseliidu juht Julius Kuperjanov – seik, millest on juttu ka Albert Kivika romaanis «Nimed marmortahvlil». "
"13 eestlast külastas prof.Moorat". Vaba Eestlane (Toronto : 1952-2001) nr.94 | 30. november 1957 | lk 3 : http://dea.nlib.ee/v4/fullview.php?pid=s157897&nid=175179&frameset=1
- Tartu elanike nimekirjad 1938 Hermanni tn 8 Saaga ERA.4414.2.276:24?262,3209,1014,383,0
Haud - https://pitkarelvavennad.ee/vabadusristi-kavalerid-tartumaa-kalmist... - nr. 33.
Harri Moora's Timeline
1900 |
March 2, 1900
|
Luua, Tartumaa
|
|
1926 |
May 12, 1926
|
Tartu, Tartumaa, Estonia
|
|
1927 |
June 20, 1927
|
||
1929 |
March 9, 1929
|
Tartu linn, Eesti (Estonia)
|
|
1930 |
September 20, 1930
|
||
1938 |
April 30, 1938
|
||
1968 |
May 2, 1968
Age 68
|
Tallinn, Harju County, Estonia
|