Hermann* Klaudius von Samson-Himmelstjerna

• sünnikanne puudub Saaga EAA.1287.3.5:65?1180,142,32,690,0
• https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Kr%C3%BCmmeri_Heinrichi_er%C3%A4...
• https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=en&do=autor&aid=1098
• http://dokumente.ios-regensburg.de/amburger/index.php?id=76561
• http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3397

Tartu Jaani koguduse personaalraamat 1894-1906: Saaga EAA.1253.1.599:419?48,679,2301,290,0

• surmakanne: Tartu Jaani k. Saaga EAA.1253.1.607:167?358,1912,3049,145,0 Influenza

Hermann Samson von Himmelstiern (1826 – 1908) Insener; mõisnik; poliitik; publitsist; ajakirjanik; luuletaja; tõlkija
https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=ru&do=autor&aid=1098

Sündis Liivimaal Viljandi kreisis Suure-Jaani kihelkonnas Olustveres mõisniku pojana. Sai hariduse mitmel pool Baltikumis, Venemaal ja välismaal: Riias Bornhaupti koolis, Tallinna toomkoolis ja Võrus Krümmeri koolis. Seejärel õppis Tartu ülikoolis loodusteadusi 1845–1849 (cand.), suundus välismaale ja jätkas stuudiumi Saksamaal Berliinis ja Leipzigis ning Prantsusmaal Pariisis, kus 1850–1853 õppis inseneride koolis École centrale des arts et manufactures, mille lõpetas tsiviilinsenerina.

Töötas Peterburis Camuset’ tapeedivabriku asedirektori ja direktorina 1853–1860. Seejärel elas Tartus, olles Urvaste mõisa omanik 1860–1887. Venestuspoliitika tulles lahkus Baltikumist, elas Saksamaal Freiburgis 1887–1895 ja pärast naasmist kuni oma surmani Tartus. Oli kaks korda abielus: 1853 abiellus Pariisis (⚭ 20. III 1853 Pariisis) Sophie Béryga (1836–1855), siis Peterburis (⚭ vkj. 9. V 1858) Emma Sophie Lenziga (1841–1923) – Tartust pärit füüsiku Emil Lenzi (1804–1865) tütrega.

Osales 19. sajandi 60. ja 70. aastatel raudteeühenduste rajamises Baltikumis (liinid Tartu–Riia ja Tartu–Tapa). Kuulus mitmetesse Baltikumi, kitsamalt Liivimaa ja Tartu organisatsioonidesse, muu oli hulgas Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi alaline sekretär (hiljem auliige), Liivimaa Rüütelkonna kassarevident, Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi president, Tartu linnavalimistel (1878 ja 1882) saksa valimiskomitee esimees.

Tegi kaastööd kultuuriajakirjale Baltische Monatsschrift ja ajalehele Neue Dörptsche Zeitung. Toimetas nädalakirja Baltische Wochenschrift 1868–1872.

• sünnikanne puudub Saaga EAA.1287.3.5:65?1180,142,32,690,0
• https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Kr%C3%BCmmeri_Heinrichi_er%C3%A4...
• https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=en&do=autor&aid=1098
• http://dokumente.ios-regensburg.de/amburger/index.php?id=76561
• http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3397

Tartu Jaani koguduse personaalraamat 1894-1906: Saaga EAA.1253.1.599:419?48,679,2301,290,0

• surmakanne: Tartu Jaani k. Saaga EAA.1253.1.607:167?358,1912,3049,145,0 Influenza

Hermann Samson von Himmelstiern (1826 – 1908) Insener; mõisnik; poliitik; publitsist; ajakirjanik; luuletaja; tõlkija
https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=ru&do=autor&aid=1098

Sündis Liivimaal Viljandi kreisis Suure-Jaani kihelkonnas Olustveres mõisniku pojana. Sai hariduse mitmel pool Baltikumis, Venemaal ja välismaal: Riias Bornhaupti koolis, Tallinna toomkoolis ja Võrus Krümmeri koolis. Seejärel õppis Tartu ülikoolis loodusteadusi 1845–1849 (cand.), suundus välismaale ja jätkas stuudiumi Saksamaal Berliinis ja Leipzigis ning Prantsusmaal Pariisis, kus 1850–1853 õppis inseneride koolis École centrale des arts et manufactures, mille lõpetas tsiviilinsenerina.

Töötas Peterburis Camuset’ tapeedivabriku asedirektori ja direktorina 1853–1860. Seejärel elas Tartus, olles Urvaste mõisa omanik 1860–1887. Venestuspoliitika tulles lahkus Baltikumist, elas Saksamaal Freiburgis 1887–1895 ja pärast naasmist kuni oma surmani Tartus. Oli kaks korda abielus: 1853 abiellus Pariisis (⚭ 20. III 1853 Pariisis) Sophie Béryga (1836–1855), siis Peterburis (⚭ vkj. 9. V 1858) Emma Sophie Lenziga (1841–1923) – Tartust pärit füüsiku Emil Lenzi (1804–1865) tütrega.

Osales 19. sajandi 60. ja 70. aastatel raudteeühenduste rajamises Baltikumis (liinid Tartu–Riia ja Tartu–Tapa). Kuulus mitmetesse Baltikumi, kitsamalt Liivimaa ja Tartu organisatsioonidesse, muu oli hulgas Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi alaline sekretär (hiljem auliige), Liivimaa Rüütelkonna kassarevident, Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi president, Tartu linnavalimistel (1878 ja 1882) saksa valimiskomitee esimees.

Tegi kaastööd kultuuriajakirjale Baltische Monatsschrift ja ajalehele Neue Dörptsche Zeitung. Toimetas nädalakirja Baltische Wochenschrift 1868–1872.