Jaan Adamson

Jaan Adamson (07.november 1824 – 27.aprill 1879) rahvusliku liikumise tegelane, koolmeister ja organist. Sündis Viljandimaal Vastsemõisa vallas Kurnuvere külas Uuetoa talus sauniku pojana. Üheksa-aastasena kaotas ta isa, kasvades üles suurte raskustega võideldes. Varakult hakkas ta suveti karjas käima ning seejärel teenis sulase ja mõisatöölisena. Raamatut lugema õpetas teda ema, õppimine edenes ema järelvalvel niivõrd edukalt, et noorel Adamsonil ei tarvitsenud minna külakooli. Emal õnnestus suurte jõupingutustega saata poeg Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus õpihimuline poiss sai majandusliku kehvuse tõttu ainult ühe aasta olla. Nii pidi ta igapäevast leiba teenima sulasena, kuid ei jätnud mõtet hariduse omandamiseks. Tahtejõuline noormees asus sulaseks Suure-Jaani köstri Peetzi juurde ja leppis köstriga kokku, et kui vajalikud tööd on tehtud, võib ta kihelkonnakooli tundides osaleda. Köstri juures õppis Jaan Adamson orelit mängima ja saavutas sel alal peagi laiema tuntuse ning võis palvemajas koraale orelil kogudusele mängida. Jaan Adamson esines 1850.aastal Viljandimaa koolirevidendi, Põltsamaa praosti E. Hörschelmanni ees, näidates häid võimeid laulmises ja orelimängus, hiljem tunnistas tema oskusi ka Suure-Jaani praost Schnell ning nende eestkostel andis Pärnu-Viljandi kreisi maakoolikohus Adamsonile koolmeistri diplomi. Samal aastal nimetati ta Morna valla koolmeistriks, kus ta töötas kaks aastat. Siin ta abiellus, peres ei olnud lapsi, kuid nad kasvatasid kahte kasulast, abikaasa õetütart, kellest sai Mummu talu perenaine ning Adamsoni õepoja poega. Jaan Adamson lahkus perega Mornast majanduslikel põhjustel ning asus 1852.a koolmeistrikohale Holstre valla Pulleritsu külas, kus ta töötas 27 aastat kuni surmani. Tema väsimatu töö tulemusel sai Pulleritsu koolist õppeasutus, mille kuulsus ulatus väljaspoole valla piire. Kooli tasemest andis tunnustust sellest välja kasvanud rahvuslikud tegelased, näiteks keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske, õpetaja ja kirjanik Jakob Kunder. Palju tähelepanu pööras Jaan Adamson mitmehäälse laulmise õpetamisele, oli pasunakoori organiseerija ning asutas isikliku laenuraamatukogu, et tõsta talurahva lugemust. 1853.a-l oli koolimajas tulekahju, mille tagajärjel osa ruume põlesid ära, vallavanem Hain Henno eestvõttel ehitati 1865 uus kivist katusega koolihoone, kuhu asus õppima 46 last. Lisaks koolmeistri tööle mängis Adamson Paistu kirikus orelit, jäädes organistiksoma elu lõpuni. Jaan Adamsoni juhtimisel sai Pulleritsu kool üheks rahvusliku liikumise keskuseks. Tal olid tihedad sidemed Fr.R. Kreutzvaldi, J. Köleri, C.R. Jakobsoni, J.Hurda, W. Jannseni jt. ärkamisaja tegelastega, samuti kohalike rahvuslikult meelestatud meestega nagu Peterson’id, H. Henno, Ainson’id, Johan Raudsepp. Adamson võttis esimesena kasutusele Jakobsoni uues kirjaviisis kirjutatud õpikud. Jaan Adamson võttis osa 1864.a. palvekirjade aktsioonist, mille eesmärgiks oli pöörata tsaar Aleksander II tähelepanu Eesti talurahva raskele olukorrale. Tema poolt on lisatud palvekirja peale majanduspoliitiliste nõudmiste ka rahvuslik-kultuurilised taotlused emakeelse hariduse ja kultuuri arendamiseks. Samal ajal muretses ta maata meestele kroonumõisast maad tähtajatule ja õigusega maa välja osta rendile. Aru saades, kui tähtis on rahvaluule, vanad kombed ja rahvarõivad teaduslikule uurimisele, sai temast esimene vanavara-korjaja. Jaan Adamsonoli üheks Eesti Aleksandrikooli rajamise mõtte algatajaid, propageerijaid ja raha kogujaid, kooli loomisele pühendas ta oma jõu, energia ja võib öelda ka elu. Aktiivselt oli ta tegev alates 1870.a.-st Aleksandrikooli peakomitees, oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulgas, Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige ning Viljandi Põllumeeste Seltsi kassahoidja. Rahvusliku liikumise jaoks oli alati rahulik ja sõbralik Jaan Adamson heaks vaimuks, tal olid usalduslikud suhted kõigi rahvuslike tegelastega ning ta suutis olla vahendaja nende omavahelistes tülides ja vastuoludes. Kahjuks rahvuslik ühtsus lõheneb 1878 Hurda ja Jakobsoni vahel puhkenud tülis. Ehk oli just valu eestlaste liikumise lõhenemise pärast see, mis väsimatu rahvuslase lõpuks maha murdis ning 1879 suri Jaan Adamson lühikesse raskesse haigusesse. Ta maeti suure rahvahulga saatel Paistu kalmistule. Järelhüüdeks sobib tema enese lause „et mo südamel ei seisa mingi asi lähemal, kui eesti rahva tõsine õnn...“ Jaan Adamsoni sünnikohas avati 1984.a. mälestuskivi, mille ümber istutati neli tamme. Need sümboliseerivad nelja õppeasutust – Eesti Aleksandrikooli, Aleksandri Alampõllutöökooli, Olustvere Põllumajandustehnikumi ja sovhoostehnikumi. Holstre Kooli juures muruväljakul asub Jaan Adamsoni mälestuskivi, mis paigutati sinna 07.septembril 1963 seoses Holstre (Pulleritsu) kooli 130. aastapäevaga.

Viited:

• Personaalraamat VIIIa. Aidu, Holstre; EAA.1286.1.371; 1877?-1888
• Paistu Vallavalitsus
• Vikipeedia
• University of Tartu