Jaan Väljaots

Väljaots Jaan Peetri poeg (1866-1939) lõpetas Tartus vallakooliõpetajate seminari, õpetaja Kambjas, Leevil (1889-1893), Vasulas, Unipihal ja 1921-1932 Maramaal. Vallasekretär 1897-1900 Vana-Pranglis ja 1900-1921 Haaslava vallas, paljude kohalike seltside asutaja ja juhatuse liige, Haaslava karskusselts Priius liige 1901-1939, esimees 1903-1905, kirjatoimetaja 1908-1911, eestseisus 1912-1920, koorijuht 1901-1938 (vahedega), pidutoimkond 1912-1916, "majaisa" 1920, raamatukogu nõukogu 1934-1935 ja 1939, revisjonikomisjon 1925, 1928-1930, 1935 ja 1939, näitejuht 1910, näitering 1908 ja 1914-1919, mängis keelpillikvartetis, 8.veebruarist 1909 seltsi auliige (Taivo Kirm "Haaslava karskusselts Priius", lk 387).

Postimees 15. oktoober 1926
Jaan Wäljaots 60 a.
Jaan Väljaots, praegune Raadi Marama algkooli juhataja, saab täna kuuskümmend aastat vanaks; ühtlasi on see päev temal 40 a. ametijuubeliks.
Sündinud taluperemehe pojana Wasulas, 2. okt. (w. k.) 1866, tegi ta eksternina 1886. a. wallakoolmeistri eksami ja oli 16 aastat rahwakooli õpetajaks Suure-Kambja Kangru (1886. — 1889.), Leewi (1889.—1802.) ja Raadi Wasula koolis (1892. —1890.), loobus siis sellest ametist ja asus alul Wana-Prangli (3 aastat), selle järele Haaslawa vallakirjutaja kohale, kuhu ta püsima jäi kahekümne üheks aastaks (1900. —1921.). 1921. a. peale hakkab ta jälle rahwakooli õpetajaks: 1921.—1922. a. Kodijärwe Unipiha koolis ja pärast seda praegusel kohal.
Oma elukutse kõrval tuntakse Jaan Väljaotsa igal pool kui wäsimata seltskonnategelast, eriti Haaslawal, kus ta on ohwerdanud oma elutööst suurema osa. Ei olnud ta Haaslawal oleku ajal ühtki kohalist seltskondlikku ettevõtet, millest Jaan Väljaots ei oleks mitte osa võtnud; weel rohkem — Jaan Väljaots oli ise igal pool asja algatajaks ja juhtiwaks jõuks. Seejuures toimis ta rahulikult, tasa ja targu, ent järjekindlalt ja wäsimatult. Haruldane wisadus, ennastsalgav töö-armastus ja kõikumata tasakaalne rahvuslik ilmavaade olid tal saatjaiks ta tegevuses ja kindlustasid ta töö tulemusi. Raske oli tegutseda avalikus elus Vene surve ajal, raske esimese ja teise revolutsiooni päevil, samuti ilmasõja ja Saksa okupatsiooni ajal, mis Jaan Väljaotsa isikut puudutamata ei jätnud, ent ta lõi läbi, jäädes selleks, kes ta oli. Kõige rohkem tänu võlgneb Jaan Väljaotsale Haaslawa karskuse selts «Priius": tema oli selle seltsi asutamismõtte algataja, alaline eestseisuse liige, näitetegelane ja laulukoori juht kõige oma Haaslawal oleku ajal. Oma praegusele kohale asudes ei ole ta loobunud seltskondlikust tegevusest, vaid jatkab seda tõsiselt ja andumuslikult, nagu ei oleks kuuskümmend aastat rasket elutööd midagi, mis teda takistaks tegutsemast ja sunniks tagasi tõmbama vaiksele perekondlikule elule. Jaan Väljaots on üks neist tüsedamaist «seltskonna tugedest", kelle õlul seisab maa kultuuri-elu ja seltskondliku tegevuse juhtimine. Selleks temale jõudu ja tervist ta kahekordse juubeli puhul! A. R.