Johanna Elisabeth Päts

Johanna Päts 17.12.1890 Tallinn – 13.11.1977 Toronto Seltskonnategelane

EESTI ASUTAV KOGU (23.04.1919 – 20.12.1920) Eesti Tööerakond, Tallinn Riigi 1920. a. eelarve komisjon (alates 16. novembrist 1920), keeluseaduse komisjon (alates 25. juulist 1919), tervishoiu komisjon

Konstantin Pätsi vennanaine Johanna Päts oli üks vähestest eesti naistest, kes juhtis suurt äriettevõtet – kirjastust “Rahvaülikool”. Johanna Päts tegutses pikka aega hoolekandes ning osales aktiivselt ka naisliikumises. Tal õnnestus repressioonidest pääseda ja 1944. aastal kogu perega põgeneda.

Elulugu

Johanna Veiler (pärast abiellumist Päts) sündis Tallinnas väikekaupmehe tütrena. Pärast algkooli lõpetamist õppis ta Tallinna Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1910. 1905. aastal võttis ta osa salajastest noortekoosolekutest, mille tegevus oli suunatud Venemaa tsaarivõimu vastu. Koolis käies andis ta eratunde. Pärast kooli lõpetamist abiellus ta kunstnik Voldemar Pätsiga (joonistusõpetaja, hilisem kunsttööstuskooli direktor). Neil oli kaks tütart, Inna ja Silvia. 1910. aasta sügisel astus ta Peterburi O. Bestuževi kõrgematele kursustele, kuid pidi õpingud perekondlikel põhjustel katkestama. 1910–1918 töötas Johanna Päts Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis matemaatikaõpetajana. Samal ajal võttis ta osa Tallinna seltside kirjandusõhtutest, näitemüükidest ja korjandustest ehitatava “Estonia” teatrimaja heaks. Johanna Päts oli Esimese maailmasõja ajal asutatud Ülevenemaalise Linnade Liidu Tallinna osakonna vigastatud sõjameeste ja sõjavangide abistamise kodu asutaja ja hoolekogu juhataja. 1917 sai Johanna Pätsist Tallinna Naisseltsi asutaja ja esimene juhataja. Samal aastal valiti ta ka Tallinna Linnavolikogu liikmeks, kus ta töötas hariduse ja hoolekande komisjonides. Ta oli 1918 asutatud omaabi organisatsiooni “Ühistöö” hoolekande toimkonna juhataja. Vabadussõja ajal organiseeris ta rinde abistamist. 1919 valiti Johanna Päts Asutava Kogu liikmeks, kus ta töötas mitmes komisjonis, kuid sõnavõttudega suure saali ees ei esinenud. 1920 lõi Johanna Päts kaasa II naiskongressi kokkukutsumises ja valiti Naisliidu juhatusse. Ta oli üks vähestest eesti naistest, kes juhtis suurt majandusettevõtet: 1924–1940 oli ta o/ü “Rahvaülikool” asjaajaja-direktor. Ühing kirjastas kooli- ja noorsooraamatuid ning vähesel määral ilukirjandust, ühingul oli Tallinnas kaks suurt kirjatarvete ja raamatukauplust. 1937 sai Johanna Pätsist Eesti Naisliidu rajatud tütarlaste internaadi majandusjuhataja, ka oli tema õlul 1935 loodud Sotsiaal- ja Kodumajanduse Instituudi majandusjuhtimine hoolekogu juhatajana. Johanna Päts oli kõigi Eesti naiskongresside juhataja ja alates kolmandast kongressist ka ettevalmistava komitee esinaine. Ta osales ka rahvusvahelistel naiskongressidel: Viinis koos Marie Reisiku ja Linda Eenpaluga ning Lätis koos Julie Steinmaniga. Johanna Päts asutas käsitöö edendamisega tegeleva o/ü “Meie Kodu”, selle likvideerimise järel oli ta o/ü. “Kodukäsitöö” juhatuse liige. 1944. aasta algusest sügiseni tegutses Johanna Päts Naisliidu esinaisena, liit tegeles eesti sõjameeste abistamisega, korjanduste korraldamisega sõjahaiglate varustamiseks ning sõduritele pakkide saatmisega. 1944. aasta sügisel põgenes Johanna Päts koos perega Saksamaa ja Rootsi kaudu Kanadasse. Torontos asutas ta Balti Rahvaste Naiste Nõukogu ja valiti selle esimeseks presidendiks. Organisatsiooni eesmärk oli sõprussidemete loomine ja süvendamine Balti riikide naiste vahel, noorsooprobleemide käsitlemine jne. Ka paguluses jätkas ta tegevust hoolekande vallas.

Teenetemärgid

Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk; Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk.

Riigikogukandidaat Johanna Päts tööpuudusest ja majanduskriisist:

Et leida abinõusid tööpuuduse vastu võitlemiseks peab enne selgusele jõudma nende põhjuste üle, mis tööpuudusele teed tasandavad. Majanduslik kriis on küll ülemaailmline nähe, kuid Eesti, kui väike riik, kus linn maaga tihedalt seotud, asub suurriikidega võrreldes soodsamas olukorras. Välismaa suurlinnade kibedat nälga pole meil karta. Mida näeme, vaadeldes meie linnade töötatööliste koosseisu? Statistilised andmed näitavad, et ligemale pooled registreeritud töötuist on alles hiljuti tulnud maalt linna. Viimase kahe aasta jooksul on maa eriti hoolitsenud, et töötute arv linnas ei langeks. Töötades “Ühisabis” oli mul võimalus kokku puutuda terve rea noorte talutütarde ja -poegadega, kes – maalttoodud leivakott kaasas – elavad Tallinnas ja otsivad tööd. Otsivad, kuid asjata. Ja suuremal osal neist on keskkooli lõputunnistus taskus. Paljudele neist ei ole midagi ette heita. Maal on majanduslikud ja kultuurilised olud sarnased, mis haritud inimesele midagi pakkuda ei suuda. Linn on ikka veel nende unistuste maaks. Siin on suur süü meie senisel hariduspoliitikal. Tung keskkooli on ikka veel liiga suur, ja veel suurem on inimeste usk keskkooli diplomi imetegevasse võimusse. Ja seda usku tuleb kõigutada. Praegu on olukord sarnane, et noor inimene, kes lõpetanud keskkooli, kõlbab tihtipeale ainult vaimliseks “mustatööliseks”. Kui ta tööd ei leia kuskil kantseleis, siis on keskkoolilõpetaja tarkus otsas: ta ei oska midagi peale hakata. Vähem teoretiseerivaid üldhariduslikke keskkoole, rohkem elule ettevalmistavaid kutsekoole on meil vaja. Allikas: Mis teevad naised Toompeal? : kõnelus Tallinna naiste riigikogukandidaadiga : [intervjuu] // Rahvaleht, 21. mai 1932, lk. 2.

Artiklid

Naisorganisatsioonide lähemad ülesanded // Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat : ülevaade E.N. Liidu esimesest tegevusjärgust november 1921 – märts 1923. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1924, lk. 84-93. Hoolekanne laste eest : töö ühtlustamine. Hoolekande ametid // Vaba Maa, 25. mai 1924, lk. 2. Naisliikumise lähedast minevikust tänini : naisliikumise peasihid ja ülesanded : [vahendatud kõne] // Vaba Maa, 1. nov. 1925, lk. 6. Avamiskõne // Eesti Naisorganisatsioonide Liidu aastaraamat II : ülevaade Eesti naisliikumisest ja E.N. Liidu teisest tegevusjärgust 1923–1925. Tallinn : Eesti Naisorganisatsioonide Liit, 1926, lk. 5-8. IV Eesti üleriiklik Naiskongress : [%C3%BCleskutse] // Naiste Hääl, 1930, nr. 10, lk. 137-138. Meie naiskongressid // Naiste Hääl, 1930, nr. 11, lk. 171-173. IV Eesti üleriiklik naiskongress // Kaitse Kodu! : Eesti Kaitseliidu häälekandja, 1930, nr. 43-44, lk. 1111-1112 : portr. Abielunaiste vallandamine ei annud Saksamaal tagajärgi // Vaba Maa, 18. märts 1932, lk. 4. Miks naised peavad valima riigikokku naisi? // Naiste Hääl, 1932, nr. 4, lk. 39-42. Miks kandideerin keskerakonnas? // Naiste Hääl, 1932, nr. 5, lk. 52-53 : portr. Perekonnaõigus ei vasta põhiseadusele : uus eelnõu 26. mai nõupidamisel // Vaba Maa, 19. mai 1932, lk. 4. Mis teevad naised Toompeal? : kõnelus Tallinna naiste riigikogukandidaadiga : [intervjuu] // Rahvaleht, 21. mai 1932, lk. 2 : portr. Mida taotleb uus naisorganisatsioonide keskliit : väljavõte Johanna Pätsi kongressi kõnest : [l%C3%BChend. kõne] // Uus Eesti, 17. dets. 1935, lk. 6. Kodumajanduskoda – suurim saavutus naiste töös ja ülesannetes // Uus Eesti, 31. dets. 1935, lk. 6. Organiseeritud naiste sihte ja püüdeid // 12. märtsi radadel. [Tallinn : s.n.], 1936, lk. 61-62 : portr. Naisliikumise juhi 50 a. sünnipäevaks : Marie Reisiku töö // Vaba Maa, 5. veebr. 1937, lk. 4. Vabaduse ja üheväärsuse maa : kutseharidus Taanis. Rahvaülikool kultuuri alusmüüriks. Esimene naiskutsekool asutati 1895. aastal : [k%C3%B5ne kokkuvõte] // Vaba Maa, 8. veebr. 1938, lk. 5. Jäägem eestlasteks! : [tervitus laagrist osavõtjatele] // Eesti gaidide Sõpruslaager “Mälestuste Kungla” : Ömmern 1949. [Stockholm, 1949], lk. 12. Märkmeid eesti naisliikumisest // Triinu, 1962, nr. 38, lk. 6-7. Eesti naiste ühiskondlikust tegevusest Eesti omariikluse ajastul // Eesti Naiste Nõupidamine : Torontos kolmapäeval, 12. juulil 1972 : [kava: ESTO-72]. [Toronto, 1972], lk. 3-7. Tervitus // Naisorganisatsioonide kongress Baltimores : 8. juulil 1976 : ESTO 76. [Baltimore : Eesti Naisliit, 1978], lk. 25. Vestluses Johanna Pätsuga : [naise osast ühiskonnas ja poliitikas : intervjuu] // Eesti Naine, 1997, nr. 5, lk. 61. Lüh. ajak. Eesti Naine, mai 1940.

Toimetaja

Eesti lastekaitse. I / toim. H. Avikson, A. Lüüs, J. Nyman, J. Päts, A. Veltmann. [Tallinn] : Sihtasutis Eesti Lastekaitse, 1935. 72 lk. : ill. kaas.

Tema kohta

Johanna Päts 40-aastane // Vaba Maa, 18. dets. 1930, lk. 7 : portr. A-Mi. Emad ja tütred : tänapäeva ema mured // Rahvaleht, 23. veebr. 1933, lk. 5 : foto. Balti Rahvaste Naiste Nõukogu : [%C3%BClevaade] // Our Life : illustreeritud ajakiri, 1948, nr. 7, lk. 22-23. Poska-Grünthal, V. Tervitus Johanna Pätsule tema 70 aasta sünnipäevaks // Triinu, 1960, nr. 31, lk. 7 : foto. Naiskongress // Triinu, 1984, nr. 125, lk. 10-11 : portr. Väljavõte ajakirjast Eesti Naine 1930, nr. 11, kus kutsutakse üles osalema IV Naiskongressil. Lauring, Sirje. Eesti Naisliit // Eesti Naine, 1989, nr. 5, lk. 10-11 : portr. Sisaldab ka: Johanna Päts. Mäelo, Helmi. Eesti naine läbi aegade. [Tallinn] : Varrak, 1999, lk. 156-159 : portr. Esmatrükk: Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [1957].

Rahvusarhiiv:

Riigiarhiiv ERA, f. 1647, n. 4, s. 5969.

Eesti Rahvusraamatukogu - National Library of Estonia (http://www.nlib.ee/index.php?id=15254)

http://www.eesti.ca/johanna-pats-kodu-sudames/article40761

http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3486

• Temast https://sobranna.elu24.ee/7139282/uks-esimesi-eesti-arinaisi-johann...
• Heimtali valla liikmete nimekiri 1909-1911 nr LIII/54 Päts, Jakobi p Wladimiri n Johanna (Иоанна)

Surmakuulutused - Meie Elu (Toronto, Kanada), 1977, 18. nov., nr. 46, lk. 7-9.