John (Johann) Carl Baron Girard de Soucanton, a. Kunda

Kunda tsemenditehase asutaja.

Gümnaasiumihariduse sai ta Tallinna Toomkoolis (1836-1845), seejärel õppis Tartu Ülikoolis (1845-1846) majandust ning Jenas ja Mecklenburgis põllumajandust (1846-1849).

1851. a. sai ta emalt Kunda mõisa, mille oma töö ja hoolsusega muutis üheks eeskujulikumaks mõisaks Eestimaal. 1867. aastast kuulus talle ka Kunda naabermõis Selja.

Venemaa Valitseva Senati määrusega 6. novembrist 1863. aastast sai ta pärandatava Venemaa parunitiitli.

Välisreisidel Saksa- ja Prantsusmaale tutvus ta portlandtsemendi tähtsusega ehituses ja see viis teda mõttele oma mõisa maa-alal leiduvat lubjamerglit ja savi portlandtsemendi tootmiseks ära kasutada, mis realiseerus tsemendivabriku aktsiaseltsi rajamisega 1870. aastal. 1870. aastal toodeti Kundas juba esimesed tonnid tsementi. 1895. aastaks oli seal välja kujunenud kaasaegne tehas oma hüdroelektrijaama, tünnivabriku ja saeveskiga. Sajandivahetuseks oli tsemenditoodang tõusnud 51 000 tonnini, millest 2/3 läks ekspordiks. 700 elanikuga töölisasula Kunda sai 1920. a aleviks, 1938. linnaks. Enne sõda jõuti tehas üle viia põlevkivikütusele. Pärast sõjaseisakut otsustati Kundas rajada uus tsemenditehas, samal aastal alustati vanas tehases põlevkivituhk-portlandtsemendi tootmist. Venemaalt värvatud ehitajate arvel tõusis linna elanike arv 1960ndatel maksimumini, kui äkki selgus, et linna sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri mahajäämus on lootusetu.

Et õhu saastatus oli talumatuks muutunud, selgus veelgi hiljem. Veel 1990. a lendus 82 600 tonni tolmu. Tehase rekonstrueerimine kaasaegse tehnoloogia alusel lõpetati aastaks 1997 ja sestpeale on linna saastatus tsemenditolmuga vähenenud 90%.Tänaseks päevaks on AS Kunda Nordic Tsement rahvusvaheline ettevõte, mis kuulub HeidelbergCement Group kontserni koosseisu, kus töötab ligikaudu 62 000 inimest 60 erinevas riigis. Kunda Nordic Tsement peamine tegevusala on klinkri ja erinevat liiki tsemendi tootmine. Tehases toodetakse Euroopa standardile vastavaid ehitustsemendi liike: portlandtsementi, portland-põlevkivitsementi, portland-komposiittsementi ja sulfaadikindlat portlandtsementi. Lisaks toodab ettevõte lubjakivikillustikku ning turustab graniitkillustikku.

Kunda tsemenditehasest tuleva toodangu najal on rajatud Eestisse näiteks Ihaste sild, Kultuurikatel, Rakvere Tark Maja, Tondiraba Jäähall, kui nimetada mõningaid.

alates 1887. aastast Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi auliige, Eestimaa Põllumeeste Seltsi liige, Kalakasvatajate Seltsi liige ja president.

• http://et.wikipedia.org/wiki/John_Karl_Girard_de_Soucanton
• https://bbld.de/GND1180258037
• Verzeichniss der bey der Stadt Reval angezeigten ...; 1853-1853 Saaga TLA.168.1.518a:30
• Korporatsioon "Estonia" vilistlane Johann Girard de Soucanton, portreefoto - http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=738711
• Saaga elk.123.0.6:28
• http://grabsteine.genealogy.net/tomb.php?cem=1414&tomb=5&b=J

Жирар-де-Сукантон (фр. Girard de Sous-Canton) — русский баронский род, оставивший Францию в конце XVII века из-за преследований протестантов во Франции и переселившийся в Ольденбург, а оттуда в XVIII веке в Москву и Ревель. Жан-Шарль Жирар де Сукантон за заслуги на в деле торговли и промышленности возведён был в 1862 в баронское достоинство Российской империи. Его потомство внесено в эстляндский дворянский матрикул. Герб барона Жирар-де-Сукантон внесен в Часть 12 Общего гербовника дворянских родов Всероссийской империи, стр. 35.

Известные представители барон Жирар де Сукантон, Лев Фёдорович (19.06.1855 г. — 1918) — генерал-майор Свиты (1906)[1]