Leida Tigane

Leida Tigane (21. mai 1908 Tartu – 13. veebruar 1983 Tallinn) oli eesti lastekirjanik ja prosaist. Lõpetas 1927. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi.

• http://et.wikipedia.org/wiki/Leida_Tigane
• http://orissaareraamatukogu.onepagefree.com/files/LEIDA%20TIGANE.pdf
• http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3800
• https://en.wikipedia.org/wiki/Leida_Tigane
• http://arhiiv.err.ee/vaata/31566

Haud:

• https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_ha...

Leida Tigane (1908– 1983) prosaist ja lastekirjanik - Kultuurilooline haud (Kirjanik) - Tallinna Metsakalmistu, V, KI, 42, kirstuplats

Leida Tigane (1908- 1983) prosaist ja lastekirjanik
Sünd. 21.05.1908 Tartu
Surn. 13.02.1983 Tallinn
LT sündis Tartus kingsepast isa ja õmblejast ema teise tütrena. Lõpetas Tartus ENKS-i tütarlaste gümnaaiumi, tema kirjutas juba õpiajal pikki humoristlikke kirjandeid ja õpetaja ennustas talle kirjanikuteed. Peale gümnn.-i lõpetamist hakkas LT ajakirjanduses avaldama lastejutte, vesteid ja linnaeluromaane. Esimese romaanina ilmus masinakirjutaja elu käsitlev PALUN SEDA HÄRRAT (1935), järgnesid romaanid MARGA MÜÜB MEHI (1937) ja SEITSE PASTLAPAARI (1938). Selle romaani eest sai LT LOODUSE romaanivõistlusel II preemia. Tollastele kirjanduslikele ringidele oli üllatus ja isegi uskumatu, et linnast pärinev LT oli hakkama saanud sellise humoristliku ja asjatundliku taluelu kirjeldusega, mis on seniajani ületamatu. LT romaane on ajaviitekirjanduseks peetud. Pisut on nad sedagi välja arvatud SEITSE PASTLAPAARI. Tema romaanide peategelaseks on vaesest keskkonnast pärit hakkaja tütarlaps, kes võitleb oma koha eest päikese all. See tütarlaps on trotslik ja sihikindel, natuke edev ja mitte eriti suurte sihtidega. Igas romaanis on kangelannal mingi erivarjund. Mainitud kangelanna satub alatihti piinlikesse ja koomilistesse olukordadesse kus ta kohtub väga mitmesuguste inimestega. Erakordselt meeldejäävalt ongi LT kujutanud nonde kõrvaltegelaste karaktereid.30-ndail aastail ilmus LT-l ka lasteraamatuid. LOODUSE kirjastus premeeris teda loo LUGU KAHEST LAISAST VARESES eest 1936.a. 1938 ilmus tal METSATALU VAHVAD LOOMAD. Honoraridest ja preemiatest siiski elamiseks ei jätkunud ja nõnda tuligi LT-l ladujana töötada. Töötas 1927-36 masinladujana LOODUSE trükikojas. 1937-38 toimetas lasteajakirja PÄIKE. 1940-41 teotses natsionaliseerimiskomisjonis ja oli toimetaja kirjastuses TEADUSLIK KIRJANDUS. Saksa okupatsiooni ajal elatus juhutöödest. Sageli kirjutas ta ümber üliõpilaste konspekte.1944-46 oli ajakirjanik POSTIMEHE juures. Sinna kutsus teda kirjanik Henri Hiir. 1946-65 oli Tallinnas ajalehe SIRP JA VASAR vastutava toimetaja aset. Toimetajaks oli O.Urgart. Teiste kirjutiste silumise kõrval kirjutas LT ka ise. Raamatuteks said lastejuttude kogumikud VANAEMA MAJA 1946, KELLEKS TAHAN SAADA 1949, MINA OSKAN PAREMINI 1952, JUTTE LASTELE 1955 ja PEREMEES JA SULANE 1958. Viimane teos on koostatud rahvajuttude põhjal ja meeldis kirjanikule endale kõige enam. Üldiselt on LT lastejutud köitva süžeega, esitusviis on ladus ja humoristlik. On avaldanud ka näidendeid. LT oli 1945.a-st KL liige ja NLKP liige 1949.a-st. LT õed olid lastekirjanik Aino Tigane ja kunstnik Valli Tigane.
Andmed: O.Kruus NAINE HANESULEGA, Tallinn, 1971; EKL, Tallinn, 2000; EKA IV kd 1 ja 2 rmt, Tallinn,1969.a. 1981/84.a.; EKA V kd1 ja 2 rmt., Tallinn, 1987/1991.a.; EE 14 kd, Tallinn, 2000: