Leonid Laar

• Foto https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=818588 ei pruugi olla õige.

LAAR, Leonid, Hans, s. 20.08.1895 Viljandimaa Võisiku v., 5 kl., masinist, arr. 10.01.50 elas illegaalselt, trib. 18.11.50 §58-1a, 58-11, 25+5; Karaganda obl. Steplag, vab. 19.05.60. Omakaitse. 1941 metsavend. [14197-E] http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2005/76-l2005

Võisiku vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950. 1939. aastal oli vallas 3833 elanikku. Võisiku vallavanem Leonid Laar valiti 15. aprillil 1939 Viljandi maavolikogu liikmeks. allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5isiku_vald_(1939)

Raamat: Etturite valatud veri / Ville Dreving. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2015. Foto tema perest lk. 6.: Tema, tema naine Hilda, lapsed Heino, Leonid ja Linda.

Sündinud Võisiku vallas Leie külas Koltsi talus 20. augustil 1895. Hariduse sai Odiste ministeeriumikoolis. Seejärel läbis Tartus 6-kuulised põllutöökursused. Tema isa oli eeskujulik taluperemees ja nende talu oli heas korras. Peale kooli töötas Leonid kuni 1914. aastani kodutalus. Seejärel siirdus Petrogradi, kus töötas kuni aastani 1917 Putilovi tehastes. Siis puhkes Venemaal revolutsioon ja ta tuli tagasi Eestisse, asus elama Tartu. Kohe mobiliseeriti ta sõjaväkke. Temast sai 229. tagavarapataljoni sõdur. Pataljon paiknes Petseris. 1919. a. demobiliseeriti, kuid kohe toimus uus mobilisatsioon, sedakorda Eesti armeesse. Vabadussõja tegi läbi kirjutajana, viibides rindel Tšudovo järve piirkonnas. 1920. a. mais demobiliseeriti ta Eesti armeest ja ta naasis kodutallu. Pärast oma isa Hansu surma 1928. aastal sai temast Koltsi-Laari talu täieõiguslik peremees. 1937.a. valiti ta Võisiku vallavanemaks. Eelnevalt oli ta olnud pikemat aega vallavolinik, vallavanema abi ja revisjonikomisjoni esimees. Temast sai Isamaaliidu kohaliku osakonna asutaja. Osales aktiivselt ka muudes Võisiku valla tegutsevates seltsides ja oli Kaitseliidu liige. Tema loodud oli Lätkalu-Leie vabatahtlik tuletõrje ühing. Veel oli ta valitud 15. aprillil 1939.a. Viljandi Maavolikogu liikmeks. See kõik oli rohkem kui küll, et punategelastele pinnuks silmas olla. 14. juuni 1941 varahommikul tuldigi teda ta talust otsima. Maja pöörati pahupidi, ent Leonid oli redus juba sama aasta 10. maist. Ta varjas end Tartumaal Rannu vallas ühes tühjas majas, käis aga aeg-ajalt kodus toiduvarusid täiendamas. Pere viidi aga Siberisse. Kuu aega kestnud kolgata tee viis neid Kolominskije Grivõ külasse. Pere oli mõistagi reisist viimse piirini kurnatud ja söögiks vaid roheline nõgesesupp. 24. juulil 1941, kümme päeva pärast kohalejõudmist kustutas vikatimees vanaperenaise Maria eluküünla. Sakslaste ajal tuli Võisiku seaduslikult rahva poolt valitud vallavanem Leonid Laar metsast välja ja hakkas valla elu taas juhtima. Õigemini kutsusid ta oma vanasse ametisse metsavennad, sest valla elu pidi ju kuidagi jälle normaalselt toimima hakkama. Ametlikult määrasid Saksa sõjaväevõimud ta ametisse 2. augustil 1941. Vallas oli taludesse antud tööle sõjavange, ka vallavanema tallu. Vallavanem Leonid Laar ei suhtunud vangidesse halvasti, ta kohtles neid õiglaselt, oli aga nõudlik. Kui taas punavenelased Eestisse tulid, oli endine vallavanem Leonid Laar muidugi tagaotsitav. Pikka aega talle jahti pidanud NKVD-lased tabasid mehe 10. veebruaril 1950. Mihkel Kärgi Pika talus otsingu tulemusel kõrvalhoonest heinte sisse tehtud koopast. (Tema pere vireles ikka veel Siberis. 1946.aasta 5. aprillil oli seal nälga surnud ka ta ainuke tütar Linda. Abikaasa Hilda oli uuesti abiellunud.) Esialgse süüdistuskokkuvõtte tegi 3. märtsil 1950 Viljandi NKVD kapten Leontjev. Laari süüdistati metsavendade grupi organiseerimises, relvastatud võitluses koos Saksa väeosadega Vene üksuste vastu ja Nõukogude aktivistide tapmisele kaasaaitamises. Otseselt süüdistati teda ka kolme Läti hävituspataljoni mehe hukkamises. Süüks pandi ka sakslaste ajal vallavanemaks olemist ja enese varjamist. 18. novembril 1950 toimub nooremleitnant Larmi eesistumisel kohtuistung. Tribunal määrab talle karistuseks traditsioonilise 25 aastat. Seda pikaajalist karistust eksvallavanemal siiski ära kanda ei tulnud. Ta vabastati ennetähtaegselt Mordva laagrist 19. mail 1960. Tulla polnud tal aga kusagile. Nii asus Leonid Laar tööle Kasahhi NSV Karaganda oblasti Dzezkazkani linna. Seal elas ja töötas ta vaba mehena. 2. jaanuaril 1968 suri ta 73ndal eluaastal. Enne oma surma sai ta ära näha oma poja Leonidi, kes oli ta üles otsinud. Ka tema poega ei lubatud Siberist naasmise järel Viljandi linna elama, kuid lõpuks siiski Siberist komandandi käest saadud paberid ja invaliidus olin need, mis Viljandi linnapea vastuseisu lõpuks murdsid. Tööd sai Leonid Laar juunior kojamehena asutuses „Eesti Taara“. Ta ehitas endale Viljandisse maja, kus elas kuni oma surmani 2015. aastal.

• Võisiku Valla elanike registreerimise raamat; era.3456.1.140; 1925-1929. Elukoht Kolsi talu