

Kilde: Wikipeida: www.wikipeida.dk: Første forlovelse:
Dagmar og hendes første forlovede, storfyrst Nikolai. I 1864 blev Dagmar folovet med den russiske tronarving, storfyrst Nikolai Alexandrovitj.
Den tiltagende støtte til den slavofile ideologi i Rusland fik hans far, Alexander 2. af Rusland til at lede efter en brud til Nikolai, i andre lande end de små tyske fyrstendømmer, hvori man normalt fandt en brud til den kommende kejser.
I 1864 tog Nikolai til Danmark, hvor han blev forlovet med Dagmar. Nikolai led af et svagt helbred og allerede den 24. april, 1865 døde han af tuberkulose i Nice i Frankrig.
Hans sidste ønske var efter sigende, at Dagmar skulle gifte sig med hans yngre bror, den senere Alexander III.
Dagmar havde på daværende tidspunkt allerede begyndt sin undervisning i russisk, og sin overgang til den ortodokse kirke.
Anden forlovelse og ægteskab:
Dagmar og Alexanders bryllup:
Efter sørgeåret var omme og efter en omfattende korrespondance mellem de to familier for at genoptage forbindelsen, ankom Alexander til Danmark i 1866, og kort efter fulgte forlovelsen.
Dagmar forlod København 22. september, 1866. H.C. Andersen var blandt dem, som flokkedes ved kajen for at tage afsked med hende.
Dagmar blev varmt modtaget i Kronstadt af Alexander 2. af Rusland og hele hans familie, og fik som gave en af kejserfamiliens boliger i Peterhof.
Dagmar og Alexander blev gift i Vinterpaladset i St. Petersborg d. 9. november 1866.
Ved indtrædelsen i den ortodokse kirke og ægteskabets indgåelse tildeltes hun navnet Maria Feodorovna (Rus.: Мария Фёдоровна), men blev internt i familien kaldt "Minnie". Blandt hendes børn var Ruslands sidste monark, Nikolaj II, som hun overlevede med 10 år.
Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.
Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.
Dagmar og hendes første forlovede, storfyrst Nikolai. I 1864 blev Dagmar folovet med den russiske tronarving, storfyrst Nikolai Alexandrovitj.
Den tiltagende støtte til den slavofile ideologi i Rusland fik hans far, Alexander 2. af Rusland til at lede efter en brud til Nikolai, i andre lande end de små tyske fyrstendømmer, hvori man normalt fandt en brud til den kommende kejser.
I 1864 tog Nikolai til Danmark, hvor han blev forlovet med Dagmar. Nikolai led af et svagt helbred og allerede den 24. april, 1865 døde han af tuberkulose i Nice i Frankrig.
Hans sidste ønske var efter sigende, at Dagmar skulle gifte sig med hans yngre bror, den senere Alexander III.
Dagmar havde på daværende tidspunkt allerede begyndt sin undervisning i russisk, og sin overgang til den ortodokse kirke.
Anden forlovelse og ægteskab: Dagmar og Alexanders bryllup:
Efter sørgeåret var omme og efter en omfattende korrespondance mellem de to familier for at genoptage forbindelsen, ankom Alexander til Danmark i 1866, og kort efter fulgte forlovelsen.
Dagmar forlod København 22. september, 1866. H.C. Andersen var blandt dem, som flokkedes ved kajen for at tage afsked med hende.
Dagmar blev varmt modtaget i Kronstadt af Alexander 2. af Rusland og hele hans familie, og fik som gave en af kejserfamiliens boliger i Peterhof.
Dagmar og Alexander blev gift i Vinterpaladset i St. Petersborg d. 9. november 1866.
Ved indtrædelsen i den ortodokse kirke og ægteskabets indgåelse tildeltes hun navnet Maria Feodorovna (Rus.: Мария Фёдоровна), men blev internt i familien kaldt "Minnie". Blandt hendes børn var Ruslands sidste monark, Nikolaj II, som hun overlevede med 10 år.
Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.
I 1864 tog Nikolai til Danmark, hvor han blev forlovet med Dagmar. Nikolai led af et svagt helbred og allerede den 24. april, 1865 døde han af tuberkulose i Nice i Frankrig.
Hans sidste ønske var efter sigende, at Dagmar skulle gifte sig med hans yngre bror, den senere Alexander III.
Dagmar havde på daværende tidspunkt allerede begyndt sin undervisning i russisk, og sin overgang til den ortodokse kirke.
Anden forlovelse og ægteskab: Dagmar og Alexanders bryllup:
Efter sørgeåret var omme og efter en omfattende korrespondance mellem de to familier for at genoptage forbindelsen, ankom Alexander til Danmark i 1866, og kort efter fulgte forlovelsen.
Dagmar forlod København 22. september, 1866. H.C. Andersen var blandt dem, som flokkedes ved kajen for at tage afsked med hende.
Dagmar blev varmt modtaget i Kronstadt af Alexander 2. af Rusland og hele hans familie, og fik som gave en af kejserfamiliens boliger i Peterhof.
Dagmar og Alexander blev gift i Vinterpaladset i St. Petersborg d. 9. november 1866.
Ved indtrædelsen i den ortodokse kirke og ægteskabets indgåelse tildeltes hun navnet Maria Feodorovna (Rus.: Мария Фёдоровна), men blev internt i familien kaldt "Minnie". Blandt hendes børn var Ruslands sidste monark, Nikolaj II, som hun overlevede med 10 år.
Мария Фёдоровна — российская императрица, супруга Александра III, мать императора Николая II.
1847 |
November 26, 1847
|
Det gule Palæ, København, Danmark (Denmark)
|
|
November 26, 1847
- July 31, 1853
|
Sonderborg, Sønderborg Municipality, Region Syddanmark, Denmark
|
||
1848 |
January 20, 1848
|
Det gule Palæ, København, København, Danmark (Denmark)
|
|
1853 |
July 31, 1853
- December 21, 1858
Age 5
|
Copenhagen, København, Capital Region of Denmark, Denmark
|
|
1866 |
November 9, 1866
- March 13, 1881
Age 18
|
Saint Petersburg, gorod Sankt-Peterburg, Saint Petersburg, Russia (Russian Federation)
|
|
1868 |
May 6, 1868
|
Царское Село, Санкт-Петербургская Губерния, Российская Империя
|
|
1869 |
June 7, 1869
|
Tsarskoye Selo, Pushkin, gorod Sankt-Peterburg, Sankt-Peterburg, Russia (Russian Federation)
|
|
1871 |
May 6, 1871
|
Tsarskoye Selo, Pushkin, gorod Sankt-Peterburg, Sankt-Peterburg, Russia (Russian Federation)
|
|
1875 |
April 6, 1875
|
Saint Petersburg, Russian Empire
|