Olev Pedosk

Sündisid 14.06.1926 Järveotsal, ristiti 27.06.: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1269.1.815:192?118,2553,3612... Kaksikud Olev ja Aino Pedosk. Isa: kooliõpetaja Eduard Pedosk, ema: Emilie Johanna.

1909-1940 Räpina personaalraamatus Radamal: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1269.1.837:39?773,2649,3158,...

http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/et/memento-1996/193-p1-1996 PEDOSK, Olev, Eduard s. 1926 Võrumaa Räpina v., elas illegaalselt, arr. 01.08.47, trib. 31.10.47 §58-1a, 58-8, 58-11, 25a.; Komi ANSV Minerallag, vab. 28.09.62. [ar 1434/9484]

Ajaleht Koit 14.07.2005 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20050714.1.7&e=-------et-...

Ago Ainelo. Võitlus punavõimuga 6.

Metsavendlus. 1944. a sügisel vallutas Punaarmee Eesti ja koheselt asusid NKVD töötajad arreteerima aktiivsemaid omakaitselasi. Samal aastal arreteeriti Räpina vallas Viktor Songe, Leo Zängov, Karl Suik, Rein Kirotar ja teisi. Hiljem arreteerimised laienesid. Kinni läksid ka Omakaitse lihtliikmed, Saksa sõjaväes teeninud ja mobilisatsioonist korvalehiilijad. Need arreteerimised näitasid, et midagi head ei ole oodata. Ainuke võimalus pääsemiseks oli varjamine - kes metsa, kes laka peale, kes põranda alla. Toetust ja julgestust saadi Ameerika Häälelt, kes lubas peatset abi ja vabastamist. Otsustati see lühike periood kuidagi üle elada ja nii tekkisid esimesed metsavendade grupid. Mägiotsa punker (toimik 1434 / 9889) 1944. a sügisel otsustas Saksa väejuhatus lahkuda Eestist. Saksa vormis eestlastele anti käsk evakueeruda Saksamaale. Osa Narva rinde meestest otsustas koju tulla. Jõutigi koju, kuid rõõmu jätkus lühikeseks ajaks. Tuli käsk ilmuda mobilisatsioonipunkti ja minna sõtta tagasi, nüüd teises mundris. Paljud otsustasid metsa kasuks. Ka Olev Peedosk ja Heino Paabusk tegid sama otsuse. Hiljem liitusid nendega Amandus Peedosk, Kalju Paluoja, Rein Noorhani, Enno Zirnask, Leo Kress, Oskar Otsing ja Evald Suik. Punker rajati Mägiotsa metsa. Kõigil olid relvad alates püstolist kuni kergekuulipildujani. Põhilised toiduained saadi kodudest. Kuid oli vaja ka soola, suhkrut, suitsu, napsi, riideid ja muud. Otsustati röövida Meeksi kauplust. Teejuhiks oli Rein Noorhani. Meeksis võttis Olev Peedosk öövahilt relva. Enno Zirnask lõi maha kaupluse juhataja toa ukse ja juhatajal kästi avada kaupluse uks. Võeti suhkrut, tikke, riideid, alkoholi ja muud. Kraam viidi Mägiotsa punkrisse. Järgmisel päeval rünnati Räpina kooperatiivi. Siit saadi mitu kotti suhkrut, jalanõusid, kangaid, viina ja muud. Kõik röövitu viidi Mägiotsa punkrisse ja nüüd võidi elada mõni aeg rahulikult. 1945. aasta septembris ründas NKVD väeosa punkrit. Metsavendadel õnnestus piirajate rõngast läbi murda. Tulistamise käigus sai surma metsavend Leo Kress. Praegu manalamees Olev Peedosk rääkis mulle sellest kurvast päevast järgmist: NKVD üksuse oli kohale toonud „nõukogude aktivist“ Pedmanson Tammsaare talust Kurekülast. Peedoskil olnud kergekuulipilduja, kuid seda kasutada ei saanud, sest võsa oli tihe. Sama lugu nendega, kes omasid vintpüsse. Vaja toru pöörata, kuid võsa seda ei võimaldanud. Metsavendade grupp jooksis laiali. Enamik hakkas ennast kodus varjama. Sulev Nagelmani (s 1925. a) grupp (ar 293 / 9850) 1945. aasta suvel oli Nagelman end varjanud Rasina kandis koos Alli Leppiku ja August Kadakuga viimase talus ja selle lähedases metsas. Ohutuse mõttes mindi augustikuul Mägiotsa metsa, kus nendega ühinesid Heino Muiste, Mihkel Lutt, Karl Naruson, Heino Hanijärv ja Ellen Ootsing. Selle seltskonnaga rööviti Metsküla ja Kärsa kauplust. Septembris rööviti koos Mägiotsa punkri meestega Räpina kauplust. Kraam viidi ära kolme talunikelt võetud hobusega. Esineti Rahvakaitse liikmetena. Oktoobris lahkus grupist osa liikmeid. Alles jäid Mihkel Lutt, Ellen Ootsing ja Enno Zirnask, kes tuli Mägiotsa punkrist. Mindi Järvselja metsa. Rööviti Järvselja kauplust. Gruppi tulid üle Richard Kaldma juurest Jaan Lutt ja Volli Kangro. Nagelman, Lutt Mihkel ja Leppik ründasid Rahvakaitse liikme Lutsari talu. Võtsid ära relva ja nõudsid, et Lutsar astuks Rahvakaitsest välja. Et Lutsar jätkas tegevust, siis mõne aja pärast rünnati talu uuesti, võeti ära Lutsari relv ja rööviti kraami. (Järgneb.)

Ajaleht Koit 16.07.2005 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20050716.1.7

Ago Ainelo. Võitlus punavõimuga 7.

Oktoobris rünnati Meeksi hobulaenutuspunkti, kust võeti kaks hobust, rakmeid ja kaera. Nagelmani grupiga olid liitunud veel vennad Vaasid, Leino ja Enno, Jaan Härm Kassilaanest, Endel Reiman ja Jaan Punman, mõlemad Leevakult. Oldi metsas, oodates sõda, mis pidanuks puhkema Venemaa ja Ameerika-Inglismaa vahel. Eesti pidi saama uuesti iseseisvaks ja taheti kaasa aidata vabaduse saabumisele. Talveks metsa ei jäädud. Koliti ära Kassilaande Gustav Meensalu ja Leevakule Tõrdoperale Naruskbergi tallu, kus nendega liitus perepoeg Otto. Peavarju andsid veel Sulev Nagelmani ülestunnistuse põhjal: Enno Zirnaski isa Mägiotsal, Priidi Punman Punnkülast, Kütman Nulgakülast, Maimu, perekonnanime ei tea, Meelvalt, Jaan Härva isa Palukülast ja Tammvere Rahumäelt. Enno Vaasi tunnistuse põhjal andsid peavarju Artur Tani Palukülast, Paul Bergman Kassilaanest, Raudberg Saarekülast, August Viljak Ahja Valgesoost, Otto Mälton Oravakülast ja Nagelman Meelvalt. Naruskbergi talu Tõrdoperal kujunes keskuseks, kuhu koguneti, kust mindi röövima ja kus jagati saaki. 4. novembril 1945. aastal rünnati koos mõne Kaldmaa grupi mehega Veriora täitevkomiteed. Alfred Lepiku ülestunnistusest saab lugeda, et röövi ettepaneku oli teinud Mihkel Lutt. Kohale sõideti kahel veoautol. Need pidas kinni Muiste, kes oli miilitsavormis. Siseneti külanõukogusse, kus tekkis tulevahetus. Surma sai kaks hävituspataljoni meest, Mihkel Lutt jalga haavata. Saadi 40 000 rubla raha, kirjutusmasin ja relvi. Sõideti Räpina ambulatooriumi, kus lasti Luti jalg siduda. Edasi sõideti Järvseljale, kus oli Kaldmaa punker. Auto peatati teel, laaditi kaasavõetu maha ja Lepiku läks lähemasse tallu hobuse järgi, et vankril haavatud Lutt, relvad ja osa rahast metsa viia. Talust nägi ta, et sõdurid on teel. Nüüd põgeneti otse metsa, kraam jäi teele. Jõuti punkrisse, kus olid Richard Kaldmaa, August Kadak ja veel kuus-seitse meest. Sõdurid metsavendi ei rünnanud. Aasta lõpuni elati vaikselt ja söödi-joodi seda, mis oli kokku veetud. Järgmise aasta alguses said tagavarad otsa ja tuli jälle minna kauplusi röövima. Jaanuaris rööviti Metsaküla, veebruaris Rasina, märtsis Järvselja ja Kärsa kauplust. 2. mail 1946. aastal kohtus Sulev Nagelman Tartus põrandaaluse metsavendluse juhtkonnaga. Kohtumisele, mis toimus Kesk tänaval, viis teda Kalju Kirotar. Seal oli kaheksa noort meest, umbes 20-25-aastased. Laual oli viina, õlut ja sakuskat. Kirotar oli tutvustanud teda juhile, kelle nime talle ei öeldud. Arutati, kuidas aktiivselt Nõukogude armee vastu tegutseda. Juht tundis huvi, kui suur on Nagelmani grupp. Soovitanud organiseeritud vastuhakku õpilasi kaasa haarata. Osavõtjatest tundnud nime järgi Kalju Kirotari, Kalju Kuusi, Priidut, Arnot ja Reinot. Koosoleku juhataja oli vastuhaku organiseerijaks tehnikumi ja teiste õppeasutuste õpilaste seas. Ta soovitas mitte luua uusi metsavendade gruppe, vaid suurendada olemasolevaid. Nagelman saanud juhilt ülesande koguda andmeid, kui palju on arvuliselt metsavendi Räpina piirkonnas, Verioral ja Meeksis. Andmed pidi üle andma nädala pärast. Juhi andmetel olevat Eestis 15 000 metsavenda. Küsinud Nagelmanilt, kas ta tunneb Endel Reimani, kellega ta oli koos õppinud Treffneri Gümnaasiumis. 13. mail tapsid Nagelman, vennad Vaasid ja Olev Peedosk Tammsaare talus Pedmansoni, kes oli eelmisel aastal toonud Mägiotsa punkri juurde sõdurid. Punkri ründamisel oli saanud surma Peedoski ligidane sugulane Leo Kress. (Järgneb.)

Ajaleht Koit 19.07.2005 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20050719.1.7

Ago Ainelo. Võitlus punavõimuga 8.

Samal kuul rünnati Mäe hobulaenutuspunkti. Röövitud varustuse äratoomiseks võeti kaks hobust. Mai lõpus rüüstati järjekordselt Meeksi kauplust. Mäelt võetud hobustega sai ette võtta pikemaid retki. Juunis rööviti Põlva võitööstust, kust võeti kaheksa kasti võid. Paari nädala pärast võeti ette Vastse-Kuuste kauplus. Sealt toodi ära kaks vankritäit kaupa. Seda kraami jätkus paariks kuuks. Augustis tuli jälle röövima sõita. Seekord tehti tühjaks Orava kauplus. Septembris kohtasid Sulev Nagelman ja Leino Vaas Mägiotsa metsateel hobusega sõitvat hävituspataljoni liiget Tõtšinit ja tapsid ta. Nädala pärast röövisid Olev Peedosk, Eeri Nagelman ja Aare Loss kokkuostu autot. Saak oli hea, 50 000 rubla. Auto peeti kinni Mooste, Veriora ja Räpina valla piiril. Sulev Nagelman leidis, et nende grupp on nõrk suuremate operatsioonide läbiviimiseks, oleks vaja liituda Mäe Jootide grupiga ja saatis läbirääkimisi pidama Aare Lossi, kelle vend Nikolai oli Jootide grupis. Julgestuseks läks kaasa Olev Peedosk. Jõuti kokkuleppele, et röövitakse ühiselt Värska kooperatiivi. 3. oktoobril kohtuti Räpina-Võru maanteel Leevi metsas. Nagelmani kuus meest, Mäelt viis. Transpordiks oli vaja hõivata auto. Lasti puu üle tee ja jäädi ootama. Tuligi Räpina kooperatiivi ZIS5, juhiks Butkovski. Selle asemel, et kinni pidada, lisas mees gaasi, sõitis puust üle ja kadus. Järgmisel päeval õnnestus peatada Võru sõjakomissariaadi puukoormaga auto. Leitnandilt võeti ära sinel, kittel, saapad, müts, relv ja dokumendid. Autojuhil õnnestus aga põgeneda, vaatamata sellele, et mitu meest tulistasid talle automaadist järele. Mütsi ja sineli võttis endale Nagelman. Oli vaja metsa sõita ja puud maha laadida, kuid auto ei käivitunud. Võru poolt tuli buss, mis peatati. Inimesed aeti bussist välja ja otsiti läbi. Hilisemal asja uurimisel on ainult Ivan Joot (ar 4806 / 14 546) andnud tunnistuse, et bussi reisijatelt võeti ära raha ja väärtasjad. Üks reisijatest oli NKVD töötaja Veeber. Temal oli varrukasse peidetud püstol TT, mille Nagelman endale võttis. Tema käsul viidi Veeber kaugemale metsa, kus Leino Vaas ta maha laskis. Bussi läbivaatamisel leidis Tammiku veel ühe püstoli ja jättis selle endale. Bussijuht käivitas auto ja Peedosk istus rooli taha. Võru poolt tuli veel üks auto, samuti puukoormaga koos laadijatest vene naistega. Neil kästi mõlemad autod tühjaks laadida ja nüüd sõideti Värska suunas. Teist autot juhtis Tammiku. Et auto oli kehvas seisus, jäeti see enne Värskat maha ja mindi metsa. Kardeti, et auto seisund peale röövi ei võimalda ohutut lahkumist. Nii jäi Värska kauplus röövimata. Peale neid sündmusi lõpetas Nagelmani grupp koos tegutsemise ja läks laiali. Julgeolekujõududel oli loodud agentide võrk ja nende abil hakati metsavendi arreteerima. [...]

---------------------------
Leida Toots-Pärnaste. "Wabariigist Vabariiki". Via Artia, 2007.

Metsavennad said jälile mehele, kes oli nende punkrist teadlik ja andis nad üles. Omaküla mees. Talle tasuti kätte, vähem kui aasta pärast Leo surma, 1945. aastal lasti ta oma kodus maha. Suigu Õie jutu järgi oli täideviijaks üks Räpinast pärit mees, seal juures oli olnud ka meie koolivend Pedoski Oliver ehk Oli [%C3%B5ige nimi Olev], nagu teda kutsuti. Valdo jutustas mulle hiljem, et 1947. aastal, kui ta elas juba Räpinas, sõitis ta heinakoormaga mööda NKDV staabist, mis asus Kaldi majas. NKVD-lane Käär peatas ta kinni, hakkas juttu ajama, jutu sees küsis, et kuna Valdo on Leevakult, kas ta teab midagi Pedoski Oliverist. Valdo ütles, et ei ole teda mitu aastat näinud. Tegelikult lamas Oliver vankripõhjas. Vanker oli tühi, kaetud mingi restiga, kus peal oli heinakoorem, mille otsas Valdo istus. Hiljem Oliver tabati, sai 25 + 5 aastat. Oli vangis Põhjas, Inta vangilaagris. 1960-ndate alguses saatis meile sealt kirju. Laagris sai tal üks käsi vigastada, nii et ei saanud kõiki töid teha.

Saaga ERA.R-241.2.182:10